Hemofiilia on üks levinumaid veritsushäireid, mille korral vere hüübimine ei toimi normaalselt. See tähendab, et väikesed vigastused või isegi tavalised igapäevased tegevused võivad põhjustada tugevat verejooksu. Mõnikord võivad verejooksud tekkida ka iseeneslikult, ilma nähtava põhjuseta. Varajane diagnoos, pidev meditsiiniline jälgimine ja adekvaatne ravi on hädavajalikud, et vältida pöördumatuid tüsistusi, eriti liigestes ja lihastes.
Haiguse sagedasemad sümptomid, nagu kergesti tekkivad verevalumid, pikaajaliste või spontaansete verejooksude tagajärjed võivad olla elumuutvad. Lihastes ja liigestes tekkivad verejooksud põhjustavad valu, turset ja jäikust ning võivad pikaajaliselt saatuslikuks saada ka liikumisvõimele. Seetõttu on veritsushäirete õigeaegne avastamine ja profülaktiline ravi kriitilise tähtsusega.
Tallinna Lastehaigla hematoloog dr Kadri Saksa sõnul on tänapäevased ravivõimalused avardanud hemofiiliaga inimeste igapäevaelu, sest võimaldavad elada aktiivset elu pidevalt haigusele mõtlemata. “Kõik on võimalik, kui olla oma haigusest teadlik ja oma elu hästi planeerida. Kuigi haigus ei dikteeri enam elu, ei tohi siiski unustada, et haigus ei ole kadunud ja toimunud ei ole tervenemine, vaid haigus püsib profülaktilise raviga kontrolli all,” räägib dr Saks.
Õigeaegse diagnoosimise ja ravi vajadust rõhutas ka Eesti Hemofiiliaühingu juhatuse liige Martin Kaal, kelle nooruspõlves ei olnud ravivõimalused veel nii arenenud. Seetõttu pidi ta verest täitunud liigestega veetma mitmeid päevi haiglavoodis. “Ka tänasel päeval pean iga oma sammu ja tegevust hoolikalt ette planeerima, sealhulgas pikemaid jalutuskäike ja rattasõite. Vastasel juhul kaasnevad õhtuks tugevad valud, mis takistavad und ja liikumist,” nentis Kaal. “Tänased ravivõimalused annavad lootust, et nooremad põlvkonnad ei pea sama raskust läbi elama,” lisas ta.
Maailma Hemofiilia Föderatsiooni (WFH) 2024. aasta andmetel on Eestis veritsushäire diagnoositud ligi 400-l inimesel, kuid on ka neid, kes pole veel oma haigusest teadlikud. „See tähendab, et on inimesi, kes elavad enese teadmata oma haiguse varjus,“ selgitas dr Saks. “Kuigi hemofiilia on üldjuhul pärilik, tasub meeles pidada, et ligi kolmandikul juhtudest avastatakse see peredes, kus seda varem esinenud ei ole. Seetõttu tuleks sümptomite ilmnemisel kindlasti arsti poole pöörduda,” lisas ta.
Tänane hemofiiliapäev on rohkemat kui lihtsalt üks päev kalendris. See on üleskutse mõista haigust sügavamalt ja teadvustada ühiskonnas nähtamatut, kuid reaalselt mõjuvat terviseprobleemi. Õigeaegne diagnoos, järjepidev ravi ja teadlik eluviis aitavad vältida pöördumatuid kahjustusi ning tagada parema elukvaliteedi kõigile, keda see haigus puudutab.
Sagedasemad sümptomid, mis võivad viitada veritsushäirele:
- kerge sinikate ja verevalumite teke;
- haavade ebaloomulikult pikaaegne veritsemine ka väikese trauma tõttu;
- sagedased ninaverejooksud;
- iseeneslikud verejooksud liigestesse ja lihastesse ning nendega kaasnev valu ja turse;
- vere eritumine väljaheite ja uriiniga;
- rohke ja pikk menstruatsiooniaegne veritsus.
