Uuringute andmetel kogeb vähemalt iga neljas vähipatsient psühholoogilisi raskusi juba ravi ajal. Kopsuvähiga patsientidest kannatab depressiooni või ärevuse all hinnanguliselt kuni 65%. Sageli jääb vaimne tervis märkamata, sest vähidiagnoosiga kaasnevat kurbust ja hirmu peetakse paratamatuks, mistõttu ei otsita sageli ka abi. Ometi on just see aeg, mil nii haigestunu kui tema lähedased tuge kõige enam vajavad.
Märka ja tunneta oma emotsioone
Vähihaigus ei puuduta üksnes keha, vaid ka mõtteid, identiteeti ja suhteid. Paljud patsiendid kirjeldavad esimestel nädalatel pärast diagnoosi justkui udu sees elamist – emotsioonide virvarri, kus vahelduvad lootus, hirm, viha ja süütunne. Psühholoogid rõhutavad, et see on normaalne reaktsioon, mitte märk nõrkusest ning kuigi esmane samm on üldjuhul tunnete allasurumine, tuleks neid endale hoopis lubada.
Kui mõtted keerlevad pidevalt tuleviku, ravi või lähedaste ümber ning uni on häiritud, tasub pöörduda spetsialisti poole. Onkoloogiale spetsialiseerunud psühholoogid toetavad vähipatsiente nii ravi vältel kui ravi järgselt. See on sama oluline osa ravist nagu keemiaravi või operatsioon.
Ära jää üksi
Uuringud näitavad, et patsiendid, kes tunnevad lähedaste või spetsialistide tuge, kogevad vähem stressi ja väsimust ning nende elukvaliteet on parem. Psühholoogide sõnul aitab isegi üks inimene, kellega oma hirmudest ja lootustest rääkida, vähendada ärevust ja parandada toimetulekut. See võib olla pereliige, sõber või keegi, kes on läbi elanud sama diagnoosi.
Ka vähiorganisatsioonid pakuvad mitmesugust tuge. Näiteks on võimalik helistada Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile ning tuge saada eri piirkondades tegutsevatest vähipatsientide ühingutest. Patsiendiühingute tugigruppides saab jagada kogemusi ja kuulata, kuidas teised on oma olukorraga hakkama saanud. Rääkimine ei võta küll haigust ära, kuid aitab koormat kanda.
Toeta oma lähedasi ja lase end toetada
Vähk puudutab kogu perekonda. Kui peres keegi haigestub, muutub elu kõigil. Lähedaste mure ja hirm on sama reaalsed kui patsiendil endal. Psühholoogid rõhutavad, et pereliikmete kaasamine aitab kõigil paremini toime tulla. Oluline on rääkida ausalt, kuulata ja tunnistada vajadust toetuse järele.
Sageli unustatakse, et ka lähedased võivad vajada psühholoogilist abi – mitte ainult patsiendi pärast, vaid ka iseenda heaolu nimel. Vaimne vastupidavus kasvab, kui hoolitseda oma puhkuse, liikumise ja sotsiaalse elu eest.
Planeeri, sea eesmärke, loo rutiini
Pärast diagnoosi saamist võib tulevik tunduda ebakindel, kuid väikesed igapäevased eesmärgid aitavad taastada kontrollitunnet. Roche Eesti loodud trükise „Vähk ja vaimne tervis“ andmetel on kopsuvähiga patsientidel, kes seavad endale uusi eesmärke, täheldatud madalamat depressiooni, ärevuse, valu ja väsimuse taset.
Kavanda oma päevi nii, et neis oleks ruumi ka puhkuseks ja rõõmuks. Väikesed ja konkreetsed sammud aitavad, näiteks jalutuskäik, raamatu lugemine või sõbraga kohvi joomine. Kui jaksu on vähe, piisab vahel ka ühest väikesest tegevusest päevas, mis annab tunde, et oled oma elu juhtimises taas osaline.
Küsi abi – ja tee seda varakult
Kuigi Eestis puudub ühtne ülevaade vähiga kaasnevate vaimse tervise probleemide ulatusest, kinnitavad vähikeskused, et psühholoogilise toe vajadus on väga suur. Spetsialistide sõnul peaks igale vähidiagnoosile järgnema automaatselt ka vaimse tervise hindamine – sama loomulikult nagu vereanalüüsid või kujutisuuringud.
Paraku jõuab psühholoogilise abini vaid osa patsientidest. Osalt on põhjuseks teadmatus, kust abi otsida, teiseks hirm oma murede jagamise ees. Tegelikult on abi küsimine märk tugevusest. Psühhoteraapia, grupitugi või isegi mõni lühike nõustamissari võib anda uusi tööriistu ärevuse, valu ja hirmuga toimetulekuks.
Luba endal lootust tunda
Vähidiagnoosi järel võib lootus tunduda vahel kättesaamatu. Kuid lootus ei tähenda haiguse eitamist – see tähendab keskendumist sellele, mis on endiselt võimalik. Uuringute põhjal on just lootuse ja eesmärgistatud tegutsemise seos selgelt seotud parema toimetuleku ja isegi füüsilise enesetunde paranemisega.
Nagu Roche Eesti loodud vaimse tervise trükises rõhutatakse, on lootus midagi, mida saab teadlikult kasvatada: väikeste õnnestumiste märkamine, tänulikkus ja tähenduslike hetkede hoidmine aitavad luua uut tasakaalu.
Vähk raputab kogu elu, kuid see ei tähenda, et lootus kaoks. Professionaalne abi, avatud suhtlus ja igapäevane hool enda vaimse tervise eest võivad olla sama ravivad kui erinevad ravimid. Ükski inimene ei peaks seda teekonda üksi läbima – ei füüsiliselt ega vaimselt.
Loe lähemalt vähi ja vaimse tervise kohta Targa Patsiendi veebist.
