A-gripi osakaal on kolmekordistunud
Hingamisteede viiruste levik saavutas detsembri keskpaigaks kiire kasvutrendi. “Eriti edukalt levib A-gripp, mille osakaal on kasvanud kolmekordseks (seisuga 9.12), selle kõrval levib hoogsalt ka koroonaviirus. RS-viiruse haigestumus püsib veel madalal,” ütles ta.
Raskeid juhtumeid, sealhulgas surmajuhtumeid, on põhjustanud nii gripi- kui koroonaviirus, kuid haiglaravi vajanud inimeste vanus on seejuures väga erinev: Terviseameti statistika järgi on alates hooaja algusest gripi tagajärjel haiglaravi vajanutest 60,8% lapsed, COVID-19 tõttu hospitaliseeritute seas on seni vaid kaks alla 60-aastast.
“Statistika näitab selgelt, et lapsed on gripist rohkem ohustatud ja seetõttu on nende vaktsineerimine ka väga oluline. Nii gripi kui COVID-19 tõttu on surnud kolm eakat inimest,” tõdes arst.
Koroonaviirus pole kuhugi kadunud
Varem esikohta hoidnud koroonaviirusesse haigestumus püsib stabiilne – hetkel on see levimuse poolest gripi järel teisel kohal. Seega pole viirus Järvingu sõnul kuhugi kadunud. “Enamasti on haigus pigem kerge kuluga, kuid ohustatud on siiski eakad ja krooniliste haigustega inimesed, kes võivad suurema tõenäosusega haiglaravi vajada.”
Raske haigestumise ärahoidmisel on kõige suuremaks abiks just vaktsineerimine, mistõttu on soovitus lasta end raskemate viirushaiguste vastu vaktsineerida endiselt ja igal juhul asjakohane. Kõige enam on viirustest ohustatud 60-aastased ja vanemad inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, krooniliste haigustega inimesed, rasedad ning väikesed lapsed.
Mõlema, nii koroonaviiruse kui ka gripi kõige olulisemad riskirühmad on oodatud tasuta vaktsineerima. “See, et inimene ei kuulu näiteks gripi riskirühma, ei tähenda siiski, et vaktsineerimine talle kasu ei too, sest haigus võib murda ka kõige tugevamas elujõus täiskasvanu nädalateks voodisse,” rõhutas arst. Kuivõrd tasuline gripivaktsiin on selleks hooajaks paljudest kohtadest otsa saanud, tasub veel suunata vaktsineerima oma riskigruppi kuuluvad lähedased.
Ükski toidulisand haigestumist ära ei hoia
Teine väga oluline viis, kuidas jõulude eel viirushaigustesse nakatumist vältida, on pesta sageli käsi – see vähendab tõenäosust nii haigust levitada kui ka ise haigestuda. “Rahvarohketes kohtades tasub kanda maski ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed võiks kaaluda kõrghooajal massürituste vältimist. Kui ise oled juba haigusega pihta saanud, siis oleks kena koju jääda, et mitte haigust edasi levitada,” tõi Järving välja.
On mõistetav, et erinevad haigestumist ennetavad tegevused on mõnevõrra ebamugavad ja eeldavad inimese poolset panustamist – näiteks vaktsineerimise aja broneerimist, plaanide muutmist või lisaminutit kraanikausi ääres.
Sellest lähtuvalt tõstatub sageli küsimus, millist toidulisandit võtta, et haigestumist vältida. Järvingu sõnul pole sellist toidulisandit, mis universaalselt haigestumise eest kaitseks, tegelikult olemas. “Erinevad defitsiidid võivad küll haigestumist soodustada, kuid seda saab täpsemalt uurida juba perearst. Valimatult suures koguses vitamiinide tarbimine ei ole mõistlik ega kasulik,” toonitas arst.
Toidulisandite asemel tuleks tähelepanu suunata eluviisile ja harjumustele: nimelt tõstavad organismi vastupanuvõimet piisav uni, täisväärtuslik toit, regulaarne füüsiline koormus ja optimaalne stressitase. “Ka need võivad olla faktorid, mille tagamine on ebamugav ja pingutust nõudev. Küll aga ei asenda neid mitte ükski tablett ega toidulisand,” sõnas Järving lõpetuseks.
