Küsimusele, kui palju üldse on vähki haigestumisel seost elustiiliga, vastab onkoloog dr Valvere, et uuemad teadusuuringud näitavad, et näiteks alkoholi tarbimine, ülekaal ja istuvast elustiilist tingitud madal füüsiline aktiivsus mõjutavad vähi teket enam, kui seni teada on olnud. “Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, madal füüsiline aktiivsus ja valed toitumusharjumused on nn vähi tekke elustiili-riskifaktorid. Elustiiliga seotud riskifaktorite vältimisel oleks võimalik ca 40%-50% esmaseid vähijuhte ära hoida,” selgitab Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst.
Sealjuures vaimse tervise rolli otsese vähi põhjustajana on keerulisem tuvastada ja see on ka vähem tõestatud kui näiteks suitsetamise või alkoholi puhul. “Füüsiline ja vaimne tervis on omavahel siiski väga selgelt seotud. Näiteks krooniline stress võib nõrgendada immuunsüsteemi ja soodustada ebatervislikku käitumisi olgu selleks ebaregulaarne ja mittetäisväärtuslik toitumine või ebakvaliteetne uni. Sealjuures uni ja selle häiritud ööpäevane rütm on seotud kõrgenenud vähiriskiga, eriti kui see mõjutab hormonaalset ja immuunsüsteemi,” ütleb dr Vahur Valvere.
Võtmetähtsusega on erinevate riskide maandamine
Siiski ei ole ainult inimeste enda kujundatud elustiil põhiline riskitegur, vaid rolli mängib ka keskkond ja kokkupuude kantserogeenidega. “Õhusaaste, kemikaalid töökohal, liigne ja intensiivne päikese käes viibimine – need ja sarnased faktorid mängivad ka rolli vähi tekkes,” lausub arst ning lisab, et keskkonna ja elustiili kombinatsioon võib mõnikord olla isegi tähtsam kui pärilikkuse roll vähi tekkes. Seega saab igaüks ise palju ära teha, et sarnaseid riske maandada.
“Täielikku kaitset vähi ega ka paljude teiste raskete haiguste eest kahjuks ei ole, kuid oma igapäevaste käitumisvalikutega saame haigestumise tõenäosust siiski märkimisväärselt vähendada. Nendeks on teada tuntud suitsetamisest ja alkoholist täielik loobumine või mõõdukas tarbimine, sest suitsetamise ega alkoholi tarvitamisel täiesti ohutuid koguseid olemas ei ole ning risk suureneb proportsioonis tarbimise kasvuga,“ märgib Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst.
„Samuti tuleb järgida tervislikku toitumist, olla füüsiliselt aktiivne ja võimaldada endale head ja kosutavat und, mida peaks koolilastel olema vähemalt 9 tundi, noorukitel 8 tundi ning täiskasvanutel 7 tundi,” märgib Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst. “Lisaks ei tohi väsida kordamast, et tark on vältida infektsioone läbi vaktsineerimiste ning osaleda tuleks erinevates sõeluuringutes ja teistes haiguste varase avastamise programmides.“
Vanusega tõuseb tervisekontrolli olulisus
Onkoloog ütleb, et ei ole olemas kindlat vanust või sümptomit, millest alates tuleks riskide minimeerimisega eriti tõsiselt tegeleda, kuna enda tervise hoidmine peaks kuuluma kogu inimese elukaare juurde. “Siiski võib öelda, et umbes 30.–40. eluaastast muutub regulaarne tervisekontroll järjest olulisemaks, isegi kui enesetunne on hea. N-ö punasteks lippudeks vähki haigestumisel on püsiv väsimus, mis puhkusega ei kao, seletamatu kaalulangus või vastupidi, kehakaalu kiire tõus. Samuti annavad sellest märku sage haigestumine erinevatesse infektsioonidesse või neist aeglane paranemine,” kirjeldab arst.
Rusikareegel võiks olla dr Valvere sõnul kokkuvõtvalt see, kui mingi häiriv muutus kestab üle 3–4 nädala, süveneb või häirib igapäevaelu, siis tasub end kindlasti perearsti juures kontrollida. Vähi diagnoos ei tähenda ammu enam automaatselt surmaotsust, sest meditsiin ja tervishoiusüsteem on tohutu kiirusega arenenud.
Tulevikutrendid vähiravis
Igal aastal lisanduvad Tervisekassa poolt kompenseeritavate onkoloogiliste ja hematoloogiliste ravimite nimekirja mõned uued ravimid ning see täieneb pidevalt. “Eesti patsientidel on Euroopa keskmisega igati võrreldav ravi olemas ning selle kättesaadavus paraneb iga aastaga. Kindlasti suureneb lähiaastatel vähi diagnostikas ja ravis ka AI ehk tehisaru kasutamise osakaal, nii et ka vähi avastamisel ja ravimisel on täna juba suur samm edasi astutud,” märgib Valvere.
“Tulevikku vaadates saab öelda, et kiiresti areneb ka rakuteraapia. Näiteks ka Eestis on käsil T-rakkude geneetilisel muundamisel põhinev nn CAR-T-rakkude projekt, mida viivad läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum koostöös erasektoriga. Samuti on veel sel aastal plaanis välja töötada platvorm verevähi raviks, mida õnnestumise korral saaks hiljem laiendada ka teistele onkoloogilistele ja hematoloogilistele haigustele ning ka autoimmuunhaigustele,” lausub ülemarst.
Kokkuvõttes on dr Valvere hinnangul Eesti vähiennetus ja -ravi võrreldes Euroopaga tervikuna täiesti heal tasemel. Samas näiteks sadu geene korraga uurivate vähigenoomi paneeltestide rahastamise ja eriti uute innovaatiliste ravimite kättesaadavuse osas on meil Põhjamaade ja mõnede Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel arenguruumi. “Loodetavasti Eesti tervishoiusüsteem teeb kiire arengu ka tänaste kitsaskohtade läbimiseks ning uute ja efektiivsete ravimite rahastus paraneb. Sellest hoolimata ei tohiks keegi meist unarusse jätta oma tervist või alahinnata keskkonna ja elustiili riske,“ paneb onkoloog-ülemarst kõigile südamele ka igaühe enda vastutust suurendada.
