“Vaata, kes ei sobi kampa”: dermatoloog Ulvi Loite selgitab, mis on sünnimärkide kontrollimise juures kõige tähtsam

Enesekontroll – kas igaüks oskab?

Üks tõhusamaid meetodeid sünnimärkide kontrollimiseks on nn inetu pardipoja printsiip – jälgida, milline sünnimärk on teistest erinev ega sobi teistega kokku. Uuringud näitavad, et just selle meetodi abil oskavad inimesed ise kahtlased muutused kõige paremini ära tunda.

Inetu pardipoja printsiibi jälgimise soovitusega nõustub ka dr Loite. Kõige lihtsam ja ka tähtsam enesekontrollisoovitus on tema sõnul vaadata oma nahamoodustisele korraks sekundi jooksul peale – kui see n-ö ei sobi kampa, torkab teiste seast millegagi silma, tasub konsulteerida nahaarstiga. “Selline esmapilgul ehk pealiskaudsena tunduv vaatlus on ülihea meetod ning lihtsasti tehtav,” kinnitab dermatoloog.

Ta lisab veel, et ennast kontrollides ei tohiks n-ö kinni jääda sünnimärgi mõistesse. Nahavähk nimelt jaguneb melanoomiks ja mittemelanoomseks nahavähiks ning nende vahel on mitmeid olulisi erinevusi nii välimuses, tekkepõhjustes kui ka ohtlikkuse astmes.

Nahavähk ei pruugi alati olla pruunikas ehk pigmenti sisaldav – eriti just mittemelanoomsed vormid võivad olla täiesti nahavärvi, näiteks punakad või valkjad. Muutused võivad alata ka nahal, kus varem polnud mingit sünnimärki. Lisaks võivad melanoomid võivad olla ka amelaanootilised – ilma tumeda pigmendita, tundudes nahavärvi või punakad. Mittemelanoomsed vähid võivad sarnaneda ka näiteks ekseemile, psoriaasile või kriimustusele. (Loe nahavähi kohta lähemalt siit.)

Dr Loite suunab, et erilist tähelepanu peaksid oma nahamoodustistele pöörama need, kelle kehal on üle 50 või ühel käel enam kui 10 sünnimärki – sellisel juhul soovitatakse nahaarsti juures kontrollis käia kindlasti kord aastas. “Kui perekonnas on esimese astme lähedasel olnud melanoom, tuleks kontrollida isegi sagedamini, olenemata sünnimärkide arvust,” soovitab dr Loite. (Vaata ka uuringut siit.)

Ta märgib, et iseenda sünnimärke ja nahamoodustisi kokku loendada, neid ka jälgida ning otsustada, missugune on ohutu ja missugune mitte, ei ole sugugi lihtne. “Sünnimärke tekib inimese kehale juurde kuni 40.–50. eluaastani, hiljem lisanduvad ka muud healoomulised nahamoodustised. Mõne inimese kehal on üle saja sünnimärgi ja nahamoodustise ja tegelikult on täiesti võimatu arvet pidada ning vaadata, missugune neist on kuju muutunud või varasemast teistsugune,” nendib Loite. Seega – kui ei ole kindel, millega tegu, tasub alati pöörduda nahaarsti poole, soovitab ta.

Päikesekreem ei ole võluvits

Nahavähi ennetamise üks väga tähtis viis on ka päikesekaitsekreemi kasutamine, kuid oluline on rõhutada, et see ei asenda muid kaitsevahendeid nagu riided, müts, päikeseprillid või vari. Uuringud näitavad, et paraku kasutatakse kaitsekreemi liiga vähe ja harva – sellest ei piisa, et end täielikult kaitsta.

“Kõikide SPF-toodete kaitsetestid tehakse laboritingimustes. Kui kreemi kasutatakse liiga vähe, on selle tegelik kaitsefaktor pakendile märgitust mitu korda väiksem,” viitab dr Loite. Lisaks tasub meeles pidada, et UV-kiirgus jõuab meieni ka pilvise ilmaga ning isegi näiteks läbi aknaklaaside.

Dr Loite rõhutab veel, et nahale on selge oht solaarium – see annab kuni 13 korda tugevamat UVA-kiirgust kui looduslik päike. Eestis on solaarium alla 18-aastastele keelatud, kuid täiskasvanutele mitte. Tasub teada, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on liigitanud solaariumi kasutamise esimese kategooria vähiriski hulka, samasse klassi kuuluvad näiteks ka tubakas ja asbest.

“Pruun jume on tegelikult märk DNA kahjustusest,” ütleb Ulvi Loite ja rõhutab, et iga päevitus – ka solaariumist pärinev – on samm nahavähi suunas. Nahavähk on üks vähiliikidest, mille puhul on varajane avastamine otsustava tähtsusega. “Kui märkad oma nahal uut või teistest erinevat moodustist, peaks kindlasti pöörduma nahaarsti poole,” toonitab dr Loite.