Eesti Rahvusraamatukogu päringuteenuse juht Inge Kullamaa jagab praktilisi soovitusi, kuidas kriitiliselt hinnata uuringuid – isegi siis, kui sa ise teadlane ei ole.
Millest alustada uuringu usaldusväärsuse hindamist?
Kullamaa sõnul tuleks iga infoallika puhul esmalt hinnata, kellele see on mõeldud, kui korrektne ja kallutamata see on, kes on autor ja kui ajakohane on info.
Eriti teadusuuringute puhul tasub silmas pidada kolme peamist tunnust.
- Eetikakomitee heakskiit – näiteks ravimiuuringute puhul kontrollitakse, et katsealuste õigusi ei rikuta. Kui sellist heakskiitu pole, on põhjust olla ettevaatlik.
- Selge ja läbipaistev metoodika – näiteks kui räägitakse, et uus haridusprogramm tõstab õpitulemusi, peab olema kirjas, kui palju õpilasi osales, kui kaua programmi katsetati ja kuidas tulemusi mõõdeti.
- Avaldamine eelretsenseeritud teadusajakirjas – eelretsenseerimine tähendab, et erialaeksperdid on töö enne avaldamist üle vaadanud. See vähendab vigade ja kallutatuse riski.
Punased lipud, mis peaksid ettevaatlikuks tegema
Uuringu puhul tasub olla kriitiline järgmistel juhtudel.
- Puudub info rahastaja või huvide konflikti kohta (nt toidulisandi tootja rahastab uuringut, mis “tõestab” tema toote imevõimet).
- Kasutatakse emotsionaalset või kallutatud keelt (“see dieet muudab su elu!”).
- Metoodika on ebamäärane (“uurisime inimesi” – aga kui palju ja kuidas?).
- Väited ei ole kontrollitavad.
- Uuring on avaldatud pigem blogis või reklaammaterjalina, mitte teadusajakirjas.
Praktilised sammud igale lugejale
Tavalugemisel ei pea olema teadlane, kuid kasuks tuleb mõista põhimõisteid nagu valim ja kontrollgrupp. Kui satud huvipakkuva uuringu peale, soovitab Kullamaa järgmist.
- Kontrolli autorit ja väljaannet! Näiteks suitsetamisest loobumise kohta tehtud uuring, mis on avaldatud eelretsenseeritud meditsiiniajakirjas, on palju usaldusväärsem kui sama teema käsitlus reklaamlehes.
- Vaata metoodikat ja valimit! Kui väidetakse, et uus dieet toimib, aga uuringus osales ainult kümme inimest, ei saa tulemusi üldistada.
- Uuri rahastajat ja huvide konflikti! Kui energiajoogi tootja rahastab uuringut, mis näitab tema joogi kasulikkust spordisooritusele, tasub tulemusi vaadata kriitilise pilguga.
Meedias esitatud teadusuudiseid tuleks võtta ettevaatlikult: pealkiri “Uus ravim ravib depressiooni!” võib tegelikult tähendada, et uuring leidis väikese positiivse efekti teatud grupis. Seepärast on alati parem lugeda originaaluuringut või vähemalt selle kokkuvõtet.
Kokkuvõtteks saab öelda, et uuringute hindamine ei ole ainult teadlaste ülesanne – igaüks saab teha esmase kontrolli. Läbipaistev metoodika, usaldusväärne väljaanne ja rahastamise selgus on märgid tugevast teadusest. Punaste lippude hulka kuuluvad aga ebamäärased meetodid, liialdatud väited ja varjatud huvide konfliktid. Päriselulised näited – olgu toidulisandite, dieetide või ravimite uuringutest – näitavad, et kriitiline pilk on hädavajalik. Just teadlik lugeja suudab eristada teaduslikult põhjendatud teadmisi reklaamist või pealiskaudsest väitest.
Kontrollnimekiri: kas uuringut saab usaldada?
- Autor ja väljaanne – kas tegemist on teadlasega ja kas uuring on avaldatud eelretsenseeritud ajakirjas?
- Metoodika – kas on selgelt kirjas, kuidas uuring tehti, palju inimesi osales ja kuidas tulemusi mõõdeti?
- Valim – kas osalejate arv on piisav, et tulemusi üldistada?
- Rahastus ja huvide konflikt – on rahastaja avalikustatud ja kas ta võib olla huvitatud kindlast tulemusest?
- Ajakohasus – millal uuring avaldati? On teema vahepeal oluliselt muutunud?
- Keelekasutus – kas uuringus on kasutatud neutraalset ja teaduslikku keelt või pigem emotsionaalset müügijuttu?
