Igal aastal 21. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist kallistamise päeva, mis tuletab meelde, kui palju rõõmu, lohutust ja tervisekasu võib pakkuda üks siiras kallistus – olgu see pereliikmelt, sõbralt või kallimalt.
Mis päev on rahvusvaheline kallistamise päev ja kust see alguse sai?
Legendi järgi sai idee alguse 1986. aastal Ameerika Ühendriikidest, et tugevdada ja soojendada inimestevahelisi suhteid ja toetada heaolu, mis on eriti oluline pimedal talvisel ajal.
Päeva idee autor Kevin Zaborney algatas selle traditsiooni esmalt kohalikul tasandil ning see levis aegamööda üle maailma. Tänapäeval märgitakse 21. jaanuari juba sotsiaalmeedias, sellest kõneldakse koolides, töökohtadel ja kogukondades kui päevast, mil võiksime mõelda sellele lihtsale, ent tähtsale tõsiasjale, et igal inimesel on bioloogiline ja sotsiaalne vajadus olla kontaktis teise inimesega.
Mida kallistamine kehale ja vaimule annab?
Kallistusel on mõõdetav mõju meie bioloogilisele kehale. Uuringud näitavad, et kallistamine kui füüsiline kontakt võib stimuleerida oksütotsiini ehk nn armastuse hormooni vabanemist organismis. Oksütotsiin on seotud usalduse ja sidemete tugevnemisega, aga ka stressi vähendamisega: see aitab langetada vererõhku ja vähendada stressihormooni kortisooli taset organismis. Hormoonide tasakaal omakorda toetab südame tervist, lõõgastumist ja emotsionaalset tasakaalu.
Ka on leitud, et paaridel, kes teineteist sageli kallistavad, on stressitase madalam – lihtne 20 sekundi pikkune kallistus tekitab turvatunnet ja vähendab ärevust. See tähendab, et kallistus ei ole pelgalt sümboolne žest, vaid mõjutab otse meie närvisüsteemi. (Vaata uuringuid SIIT ja SIIT.)
Füüsiline kontakt, sealhulgas kallistused, stimuleerib aju premeerimissüsteemi, mis loob positiivseid tundeid ja tugevdab sotsiaalseid sidemeid. Samuti võib regulaarne kallistamine vähendada üksindustunnet ja suurendada inimestevahelist usaldust ning tugevdada immuunsüsteemi. (Vaata uuringut SIIT.)
Kui pikk peaks kallistus olema?
Kas üks kiire embus loeb? Jah, ka see toob hea enesetunde. Aga et kallistusest tõelist kasu tunda ning saada, soovitavad paljud teadlased teineteist kallistada 15–20 sekundit.
Selle ajaga jõuab keha aktiveerida sügavamad närvi- ja hormoonsüsteemid, mis on seotud närvisüsteemi rahunemise ja heaolutundega. Lühikesed, kiired kallistused pakuvad soojust vaid hetkeks – pikem ja teadlik kallistus toetab oksütotsiini tekkimist, mis aitab vähendada stressi ja tugevdada sotsiaalset sidet.
Rahvusvaheline kallistamise päev tuletab meelde, et vahel on suurim tervise ja heaolu allikas üks lihtne liigutus – siiras kallistus. See toetab keha ja vaimu alates oksütotsiini vabanemisest kuni stressi leevenemiseni ja tugevamate suheteni. Nii et 21. jaanuaril, aga tegelikult iga päev, tasub meeles hoida, et kallistus on väike liigutus, aga selles peitub suur tervisekasu.
