Infoajastu väljakutsed ja koostöö

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul otsibki suur osa patsiente oma tervise kohta enne vastuvõtule tulekut ise infot – guugeldatakse ja küsitakse nõu ka tehisaru käest.

„Iseseisev infootsing ei ole tingimata halb, vaid näitab patsiendi huvitatust oma tervisest. Arvan, et praegu on pigem erand see, et infot oma tervisehädade kohta internetist ei otsita, sümptomeid ei guugeldata ning tehisintellekti käest ei küsita,“ märgib professor.

Ta lisab, et arstina on tema jaoks igati tervitatav, kui patsient julgeb saadud infot oma arstiga jagada. See annab võimaluse leitud teavet koos analüüsida ja maandada võimalikke pingeid, mis tekivad, kui patsient hoiab oma „sisemise veendumuse“ enda teada.

Kalda nendib, et oluline on seejuures lihtsalt mõista, et ChatGPT või teised tehisintellektid ei valda arstikunsti ning ka mujalt leitud info ei arvesta patsiendi kogu haiguslugu, anamneesi, analüüse ja ravitoimeid – kõike seda, mida arst oma kogemuse ja haigusloo abil teab.

„Patsient peaks olema avatud sellele, et arst on ikkagi ekspert, kes oskab vastavalt patsiendi varasematele kaebustele haiguslugusid konteksti paigutada,“ selgitab Kalda nüansse, mida tehisintellekt ei oska.

Küsimusele, kas tehisaru vähendab või suurendab perearstide koormust, ei ole prof Kalda sõnul praegu võimalik ühest vastust anda. Intervjuus Tervisegeeniusele nentis ta, et mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne ning seda näitavad alles tulevased uuringud.

Parimal juhul võiks hästi disainitud AI-tööriist aidata patsientidel enne vastuvõttu oma mured paremini struktureerida ja selgemalt sõnastada. Samuti võiks AI Kalda sõnul vähendada vajadust selgitada vastuvõtul korduvalt lihtsaid teemasid, nagu vererõhu normväärtused, unehügieen või laborinäitajate tähendus. Samas ei ole välistatud, et mõnel juhul suurendab AI terviseärevust või loob vale turvatunde. „Lõplik mõju sõltub sellest, kui hästi kasutajad mõistavad AI piire ja kui vastutustundlikult neid tervisevaldkonnas rakendatakse,“ lausus Kalda.

Kuidas tehisintellekt võib terviseteadlikkust tõsta?

Sellest hoolimata on tehisintellektil suur potentsiaal tõsta terviseteadlikkust, kui seda kasutatakse õigesti ja kriitiliselt.

1. Kiire info kättesaadavus. AI-vestlusrobotid ja vastavaks treenitud mudelid võivad anda kiiret taustainfot terviseprobleemidele, ravimite võrgendumisele, haiguste ennetamisele ja elustiilile. See info võib olla kasulik esmastel etappidel, kui inimene üritab terviseprobleemi mõista.

2. Personaalsete küsimuste selgitamine. Kui kasutaja esitab AI-le küsimuse oma sümptomite või tervisenäitajate kohta, võib süsteem pakkuda selgitavaid ja lihtsaid vastuseid, mis aitavad paremini mõista oma olukorda.

3. Harivate materjalide loomine. AI oskab sageli panna keerulised meditsiinilised mõisted arusaadavasse ja lihtsasse keelde, aidates mõista analüüside vastuseid ning pakkudes n-ö ligipääsetavat terviseharidust laiemale elanikkonnale.

4. Ennetus ja teadlikkus. AI-põhised rakendused võivad meelde tuletada ennetavaid uuringuid, terviseuuringute tulemusi ja julgustada tervislikke valikuid, mis võivad pikemas perspektiivis haiguste riski vähendada.

5. Arsti ja patsiendi koostöö toetamine. Arstid kasutavad juba AI tööriistu, et hallata administratiivset koormust, analüüsida pildiuuringuid ja pakkuda teaduspõhiseid soovitusi – kuid lõplik otsus jääb alati arsti teha.

Millal tehisintellekti kasutada ja millal mitte?

Oluline on suhtuda AI-lt saadud vastustesse ja selgitustesse alati kriitiliselt, eriti kui vastused tunduvad liiga enesekindlad. Samuti tasub üle kontrollida AI viidatud allikad ning nende usaldusväärsus.

AI võib luua vägagi veenvaid vastuseid, kuid need ei pruugi põhineda faktidel või praktilisel kliinilisel teadmises. Seega tuleb vastused ja kasutatud allikate usaldusväärsus alati üle kontrollida või arutada saadud infot tervishoiutöötajaga.

Kasuta AI-d siis, kui

  • otsid taustainfot või selgitusi tervise mõistmiseks,

  • vajad üldisi juhendeid sümptomite või riskifaktorite kohta,

  • soovid infot elustiili ja ennetuse kohta,

  • tahad teada ravijuhiste või haiguste oletatavaid toimemehhanisme (kuni need on teaduslikult allikaga kinnitatud).

ÄRA kasuta AI-d haiguste diagnoosimiseks ega ravi planeerimiseks, eriti kui

  • sul on akuutne või raskendav meditsiiniline seisund,

  • küsid konkreetset raviotsust või raviskeemi,

  • vajad täpset ja kontekstiga arvestavat hinnangut, mis põhineb sinu varasemal haiguslool või laboritulemustel,

  • tegemist on potentsiaalselt eluohtliku olukorraga.

Eeltoodud juhtudel võid AI-lt muidugi küsimusi küsida ning selgitusi paluda, kuid kindlasti aruta saadud infot oma raviarstiga.

 

Otsid terviseinfot? 7 soovitust, kuidas AI-lt targalt küsimusi küsida
1. Määra AI-le selge roll. Täpsusta, et ta ei annaks diagnoose ega raviotsuseid, vaid selgitaks teemat lihtsas keeles.

2. Esita konkreetne küsimus. Väldi üldiseid päringuid. Kirjelda oma sümptomeid (kestus, asukoht, tugevus) võimalikult detailselt. Esita selge, konkreetne küsimus (nt „millised on külmetushaiguse tavalised sümptomid?“) mitte üldine „mis mul viga on?“.

3. Anna AI-le asjakohane kontekst. Jaga tundlikku teavet ettevaatlikult! Kui see on vajalik, kaalu, kas jagada AI-le teavet oma vanuse, soo, üldise asukoha, asjakohase terviseajaloo ja näiteks kasutatavate ravimite või allergiate kohta.

4. Nõua usaldusväärseid allikaid. Palu AI-l tugineda mainekatele organisatsioonidele (nt WHO) ja allikatele ning nõua, et iga fakt oleks varustatud allika nime, avaldamiskuupäeva ja lingiga. Kontrolli sulle esitatud infot.

5. Juhenda, kuidas koostada vastuse struktuur. Määratle, kuidas vastus peaks olema esitatud. Näiteks palu lühikest kokkuvõtet, detailset selgitust, loetelu kohe arstiabi vajavatest sümptomitest ja küsimusi, mida oma arstilt küsida.

6. Esita täpsustavaid küsimusi! Pärast vastuse saamist küsi jätkuküsimusi lisadetailide või selgituste saamiseks. Osuta vigadele ja palu neid parandada.

7. Ära usalda „arsti“ tooniga antud vastuseid pimesi ja konsulteeri tervishoiutöötajaga. Veenev tekst pole alati vastuse usaldusväärsuse tõend. Konsulteeri alati tervishoiutöötajaga, kui tekib kahtlusi või kui küsimus on seotud diagnoosi, retsepti, konkreetse raviotsuse või keerukama haigusjuhuga.

Allikas: Right as Rain by University of Washington

 

Tehisintellekti kasutades tasub alati meeles hoida, et tervishoius on see väärtuslik abivahend, kuid mitte arsti asendaja. AI potentsiaal on suur, ent seda tuleb kasutada vastutustundlikult, ning teadlikult ja tunnetades piiranguid.

Artikkel ilmus Geeniuse Tervise rubriigis.