Eestis põeb seda rasket haigust Multiple Sclerosis International Federation andmete põhjal 100 000 elaniku kohta 113 inimest. Eesti kuulub selle näitajaga kõrgeima haigestumisega riikide hulka, edestades ka lähinaabreid Lätit ja Leedut. Haigus tabab enim just noori inimesi, kusjuures suurem osa haigestunutest on naised. Ajalooliselt 71 protsendil patsientidest areneb ajapikku välja töövõimekadu, puue või mõlemad.
SM-i sagedasemad sümptomid on nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ning käte värisemine. Haigust iseloomustavad ägenemised – uute ja varem esinenud sümptomite kiire süvenemine või lisandumine – ja remissioonid ehk seisundi paranemised. Umbes 85 protsenti patsientidest kogevad haiguse alguses just ägenevat ja paranemistega vormi, ülejäänud 15 protsendi puhul kulgeb haigus pidevalt süvenedes, seisundi stabiliseerumiseta.
Sclerosis Multiplex´i Ühingute Liidu juhatuse liige Maiu Maasi sai oma diagnoosi 2001. aastal, olles kõigest 24-aastane. “Minul algas haigus ägenemiste ja taandumistega, mistõttu ei pööranud ma esialgu sümptomitele piisavalt tähelepanu. Diagnoosini jõudmine võttis aastaid,” meenutas ta. “Kuna tekkinud kahjustusi ei saa enam tagasi pöörata, kasutan ma täna liikumisel abivahendeid ja kannatan sagedaste valude ning kurnava väsimuse all.”
“Sclerosis multiplex on krooniline närvisüsteemi haigus, mida täna veel välja ravida ei saa, kuid varajane diagnoos ja tänapäevane ravi oluliselt pidurdavad haiguse süvenemist ja parandavad elukvaliteeti. Uute, efektiivsete ravimite kasutamisega on järjest suurem hulk inimesi, kes elavad tervetena väga kaua. Seetõttu on ülioluline haigust varakult märgata ning alustada raviga esimesel võimalusel,” selgitas neuroloog dr Katrin Gross-Paju.
Rohkem infot Sclerosis multiplex’i kohta leiab www.smk.ee.
