Seitse soovitust haiguse varaseks avastamiseks: kuidas kontrollida rindade tervist?

• Ära jäta kasutamata sõeluuringu võimalust

Sõeluuring on kõige tõhusam viis haiguse varases järgus avastamiseks. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–74-aastaseid naisi iga kahe aasta järel.  Sõeluuringul osalemine on lihtne ja kõigile tasuta. NB! See on tasuta ka ravikindlustuseta naistele, mis ei ole kahjuks üldteada fakt. Sõeluuringuks pole tarvis ühegi arsti saatekirja või oodata kutset – kõik, kelle sünniaasta on käimasoleva aasta, on sõeluuringu sihtrühm ja võivad registreeruda endale sobivasse meditsiiniasutusse või mammograafiabussi uuringule. Isegi kui kaebused puuduvad, annab sõeluuringul osalemine kindluse, et midagi olulist pole maha magatud.

• Kahtluse korral pöördu perearsti poole või rinnakabinetti

Kui rinnas on tunda tükki või valu, on näha eritist või midagi muud ebatavalist, siis ei tohi jääda sõeluuringu kutset ootama, vaid pöörduda perearsti poole. Seda tuleks teha ka olukorras, kus konkreetsed kaebused puuduvad, aga on mingil põhjusel soov ennetavaks kontrolliks. Perearst aitab hinnata riski ning otsustada, kas vajalik on mammograafia, ultraheli või nende kombinatsioon.

• Mammograafiabussid üle Eesti

Ka väljaspool suurlinnu on võimalik lasta oma rindu kontrollida, selleks on loodud mugav võimalus mammograafiabusside näol. Bussid liiguvad üle Eesti ja peatuvad paljudes maakondades. Bussi liikumisgraafikuga saab tutvuda Tervisekassa veebis. Uuringule saab minna sõeluuringu sihtrühma kuuluva naisena saatekirjata või kui sõeluuringu aasta parasjagu pole, siis perearsti või günekoloogi saatekirjaga. Kui on juba tekkinud akuutne kontrollimist vajav probleem, siis tuleb kohe pöörduda arsti poole, mitte jääda ootama mammograafiabussi võimalust oma kodumaakonnas.

• Kui peres on varem esinenud rinnavähki

5-10 protsenti rinnavähi juhtudest on seotud päriliku eelsoodumusega. See tähendab, et haigus võib perekonnas korduda ja risk kandub edasi põlvest-põlve. Päriliku rinnavähi kahtlus tekib siis, kui rinnavähki on haigestunud alla 50-aastane pereliige, peres on olnud mitu rinna- või munasarjavähi juhtu või on teada geenimuutus, mis tõstab haiguse riski. Ka rinnavähi esinemine mehel võib viidata pärilikule eelsoodumusele. Riskist tuleb kindlasti rääkida perearstiga, kes suunab põhjendatud riskide korral geneetilisele nõustamisele, kus omakorda hinnatakse riske täpsemalt ja koostatakse vajadusel isiklik jälgimisplaan.

• Kontrolli ise oma rindu

Rindade kodune vaatlus on soovitatav kõigile üle 20-aastastele naistele kord kuus. Nii õpid tundma oma rinnakoe tavapärast seisundit ja märkad muutusi varakult. Parim aeg enesevaatluseks on nädal pärast menstruatsiooni algust. Lisaks rindadele tuleb läbi katsuda ka kaenlaalune piirkond. Muutuste või tihendite/tükkide leidmise korral tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole.

• Väldi riskikäitumist ja jälgi elustiili

Rinnavähi riski võivad suurendada vähene liikumine, ülekaal, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Kuigi paljudel rinnavähki haigestunutel ei ole ühtegi teadaolevat riskifaktorit, aitab tervislike harjumuste kujundamine vähendada üldist haigestumisvõimalust. Tervislik toitumine, normaalne kehakaal ja regulaarne füüsiline aktiivsus toetavad rinnatervist ning aitavad märgata varajasi muutusi.

• Pane vajadusel koos arstiga paika personaalne jälgimisplaan

Kui esineb riskitegureid, näiteks pärilik eelsoodumus või varasem rindkere kiiritusravi, tuleks arstiga kokku leppida, kui sageli ja milliseid uuringuid on tarvis teha. Paljudel naistel piisab kontrollist kord kahe aasta jooksul, mõnel võib vajalikuks osutuda sagedasem jälgimine.

Rinnavähk on enamasti ravitav, aga varajane avastamine parandab oluliselt ravitulemusi ning kiire tegutsemine võib päästa elu. Seetõttu tuleks pöörduda arsti poole kohe, kui rinnas on tunda tükki, valu, eritist või midagi muud ebatavalist, mida varem pole olnud, seda tuleks teha ka siis, kui uuringul on käidud alles hiljuti ja tulemus on olnud korras.