Maksavähk ei hüüa tulles, aga ukse võiks talle kinni hoida

Kuigi ravi on muutunud tõhusamaks kui kunagi varem, avastatakse haigus sageli alles hilises staadiumis – siis, kui tervendav ravi ei ole enam võimalik, sest maksavähk kulgeb sageli hiilivalt ja sümptomiteta. Seetõttu tuleb maksahaigustest rohkem rääkida ja riskirühmadele enam tähelepanu pöörata, et riskitegurid saaksid õigel ajal tähelepanu ja patsiendid varem arsti juurde.

Maksahaigustest räägitakse vähe, sest arvatakse ekslikult, et need tabavad vaid alkoholi kuritarvitajaid. See on visalt taanduv müüt – maksavähki diagnoositakse üha sagedamini inimestel, kel pole sõltuvusprobleemi. Viimase 30 aasta jooksul on maksahaiguste dünaamika märgatavalt muutunud: maksavähi esinemissagedus on Euroopas kahekordistunud ja kuigi alkoholi liigatarvitamine on jätkuvalt üks põhjustest, on selle kõrval hulk teisi. Kõige sagedasem maksavähi vorm Euroopas on maksarakuline vähk ehk hepatotsellulaarne kartsinoom (HCC).

Ligikaudu 40 protsenti kõigist vähijuhtudest maailmas on seotud elustiiliga, aga alkoholi liigtarvitamine ja süstalde jagamisel saadud hepatiidid moodustavad järjest väiksema osa haigusjuhtudest. Riskirühma kuuluvad tänapäeval ka inimesed, kellel on geneetiline eelsoodumus, mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD), metaboolne sündroom, diabeet, ülekaal või kroonilised põletikulised seisundid. Just maksa rasvtõbi on tõusnud arenenud riikides kiiresti üheks oluliseks maksatsirroosi ja maksavähi põhjuseks. Ka krooniline B- ja C-hepatiit on endiselt sagedased vähi põhjustajad, aga nende esinemissagedus on viirusevastase ravi ja vaktsineerimise tõttu vähenemas. Tuleb arvestada, et ka täiesti terve elustiiliga inimesed võivad hepatiidi nakkuse saada näiteks reisimisel eksootilistesse piirkondadesse.

Märgid, mida ei tohi eirata: kestev isutus ja seletamatu kaalulangus

Kõik see ei tähenda siiski, et pooled inimesed oleksid automaatselt ohus – tavaliselt peavad kokku langema mitu riskitegurit, näiteks alkoholi ja tubaka kooskõju või maksa rasvumine koos diabeediga. Mistahes kahtluste või murede korral tasub rääkida perearstiga ja ausalt vastata tema küsimustele. Vajadusel saab arst määrata maksatalitlust ja -kahjustust hindavaid vereanalüüse (nt ALAT, ASAT, alfa-fetoproteiin). Kuna maks ei valuta, peaks tähelepanu pöörama ka vähestele, kuid olulistele sümptomitele nagu pikaajaline seletamatu väsimus, isutus, ootamatu kaalulangus, seedetegevuse muutused aga ka püsiv ebamugavustunne või valu paremal ülakõhus. Eriti tähelepanelikud peaksid olema need inimesed, kelle lähisugulastel on esinenud maksahaigusi või kellel on teadaolevad riskitegurid.

Paraku ei ole maksavähi jaoks olemas head ja laialdaselt kasutatavat sõeluuringumeetodit. Küll aga soovitatakse kõrge riskiga inimestel, näiteks maksatsirroosi patsientidel, käia regulaarselt kontrollis, vereanalüüse soovitatakse teha iga kuue kuu tagant. See võib aidata maksavähki avastada varases, veel ravitavas staadiumis.

Ennetus ja varajane avastamine päästab elusid

Suurim maksavähi risk on neil, kellel on diagnoositud maksatsirroos või krooniline B- või C-hepatiit. Tsirroos on pöördumatu maksakahjustus ja selle olemasolul tekib 10–25 protsendil juhtudest elu jooksul maksarakuline vähk. Tsirroosile eelneb maksafibroos, mis võib varases staadiumis olla veel pöörduv – näiteks kui hepatiit ravitakse välja, lõpetatakse alkoholi tarvitamine või langetatakse kehakaalu. Kahjuks kulgevad nii fibroos kui tsirroos sageli märkamatult, ainult vähese väsimuse ja kaalulangusega.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 150 maksavähi juhtu. Vähem kui kümnendikul juhtudest avastatakse haigus varakult, kui see on veel hästi ravitav. Kolmandikul patsientidest leitakse kasvaja alles kaugele arenenud staadiumis, mil ka kõige uuemad ravimeetodid ei taga tervenemist. Kaasaegne süsteemravi, sealhulgas immuun- ja sihtmärkravimid, võivad pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti, kuid täielik tervenemine on sel juhul harv. Parimad ravitulemused saavutatakse spetsialiseeritud vähikeskustes, kus raviplaani koostavad koostöös radioloogid, kirurgid, süsteemravi ja kiiritusravi arstid. Vajadusel arutatakse ka maksasiirdamise võimalusi.

Kuna liiga paljud patsiendid jõuavad arsti juurde liiga hilja, on ennetustöö ja terviseteadlikkus kriitilise tähtsusega. Teadlikkus algab kodust ja koolist ning meedia saab siin mängida olulist rolli. Tervisealased internetiotsingud või tehisaru soovitused võivad anda esmase ülevaate, kuid lõpliku hinnangu ja tegevusplaani annab alati perearst personaalselt.