Ravimid on meie elu igapäevane osa. Mõni ennetab haigusi, teine ravib, kolmas leevendab valu või ebamugavust. Kuid isegi pealtnäha kõige tavalisematel ravimitel võib olla soovimatuid kõrvalmõjusid. Iga teade ravimi kõrvalmõju kohta, ükskõik kui tühine see ka inimesele ei tunduks, on kriitilise tähtsusega. See teave aitab arstidel ja ravimitootjatel riske paremini mõista ning tagada kõikide patsientide ohutuse.

Infoleht hirmutab? Keskendu sagedusele

Olgem ausad – kui paljud loevad alati ravimi infolehe põhjalikult läbi? Sageli visatakse sellele vaid kiire pilk või jäetakse see lausa lugemata. Samuti võib pikk ja keeruline kõrvaltoimete nimekiri tunduda hirmutav, ent siin tasub korraks peatuda ja süveneda. Kuigi võimalikud kõrvaltoimed võivad kõlada ähvardavalt, on paljud neist siiski suhteliseltharuldased. Tihti esinevad need vaid ühel inimesel tuhandest või isegi kümnest tuhandest. Seega, ette muretseda ei maksa, kuid infolehte ignoreerida ka ei tohi. Infolehe eesmärk on aidata riske teadvustada, et osata ohumärkide ilmnemisel õigesti käituda.

Oluline on reageerida. Kui märkad mõnd kõrvalnähtu, teavita sellest kohe oma arsti. Kui täheldad mõnd kõrvalnähtu, mida pole ravimi infolehel kirjas, siis ka sellest on oluline teada anda.

Kellele ja kuidas kõrvaltoimest teatada?

Kõrvaltoimetest teatamiseks on mitu lihtsat ja turvalist viisi. Info jõuab alati ekspertideni, olgu selleks arst, apteeker, Ravimiamet või ravimifirma.

  • Oma arst või pereõde: Kui ravimi on määranud arst, räägi temaga esimesena. Koos saate otsustada, kas ravi jätkata, seda muuta või on tegu millegi vähemtähtsaga.
  • Apteeker: Käsimüügiravimi või leebema mure korral pea nõu apteekriga. Tema oskab anda asjakohast nõu.
  • Ravimiamet: Kõige otsem viis on anda teada Ravimiameti kodulehel (ravimiamet.ee). See on lihtne, võtab vaid mõne minuti ja seda saab teha igaüks.

Inimestele tuleb sageli üllatusena, kui väärtuslik nende tagasiside tegelikult on. Iga teade aitab täiendada teadmisi ravimi kohta ja muuta infolehti täpsemaks.

Teatamine on alati konfidentsiaalne

Kõige olulisem on teada, et sinu andmed on kaitstud. Teavet ei seostata hiljem sinu isikuga ning sinu nime ei edastata kunagi edasisteks uuringuteks kolmandatele osapooltele, ka mitte ravimitootjale. Patsiendiandmed on ja jäävad anonüümseks.

Mis teatega edasi juhtub?

Iga teade, mis laekub kas arstilt, apteekrilt või otse patsiendilt, sisestatakse spetsiaalsesse andmebaasi. Seejärel analüüsivad eksperdid (nende seas arstid ja farmatseudid) iga juhtumit eraldi, seejuures patsiendi anonüümsus on säilitatud. Nad hindavad, kui tõsine on kõrvaltoime ja kui tõenäoline on selle seos konkreetse ravimiga, võttes arvesse ka patsiendi haiguslugu ja teisi tarvitatavaid ravimeid.

Kui andmebaasidesse koguneb mitu sarnast teadet sama ravimi kohta seoses varem kirjeldamata kõrvaltoimega, võib see olla oluline ohusignaal. See võib viidata uuele, seni teadmata riskile. Kui oht leiab kinnitust, otsitakse lahendust:

  • üldjuhul täiendatakse infolehte uue hoiatusega;
  • teavitatakse arste ja apteekreid;
  • mõnel juhul võidakse ravimi kasutamist piirata;
  • äärmuslikel juhtudel kutsutakse ravim turult tagasi.

Kuna ravimid on kasutusel üle maailma, tehakse tihedat rahvusvahelist koostööd. Anonüümne info jagatakse rahvusvahelistesse andmebaasidesse, mis aitab avastada isegi väga haruldasi kõrvaltoimeid. Ka iga ravimitootja ise on alati huvitatud igasugusest infost, aga lisaks huvile on ravimitootjad ka kohustatud koguma ja hindama oma toodete kohta laekuvaid teateid.

Iga teade loeb

On loomulik, et patsient ei pea kogu seda keerulist süsteemi tundma. Kõige tähtsam on meeles pidada: kõrvaltoimest teatamine on lihtne, konfidentsiaalne ja annab hindamatu panuse meditsiini arengusse.

Sinu tagasiside aitab muuta ravimid ohutumaks kõigi jaoks – nii täna kui ka tulevikus.