Eakas inimene
Euroopa ja ka Eesti elanikkonna vananemine on demograafiline nähtus, mida põhjustab nii vähenev sündimus kui ka suremus – inimesed elavad kauem tänu meditsiinile ning ka järjest parematele elutingimustele. See tähendab, et eakaid inimesi on ühiskonnas järjest rohkem. Eakaks peetakse inimest, kes on üle 65 aasta vana, osaliselt seetõttu, et see on hetkel (veel) vanus, mil on võimalik jääda enamikus riikides vanaduspensionile.
Eesti rahvaarv on olnud viimased kümme-viisteist aastat stabiilselt 1,3 miljoni juures, kuid murekohana paistab silma, et lisanduvate noorte vanuserühm on aasta-aastalt väiksem kui pensionile siirdujate vanuserühm.
Lühidalt: Eesti on vananeva ja kahaneva rahvastikuga riik. Kuigi keskmine eluiga on viimastel aastatel oluliselt pikenenud, ei ole tervena elatud aastad suurt positiivset trendi rahvastikus näidanud. Tervelt elav eakas peaks tulema toime 85.-90. eluaastani iseseisvalt, kuid hiljemalt siis vajavad eakad suure tõenäosusega abi igapäevatoimingutes ja ka enesehoolduses.
Eakate ees seisvad väljakutsed
Vanemaks jäämine tähendab ka küpsust ja elukogemust ning -tarkust, kuid siiski kaasneb vananemisega ka väljakutseid ja probleeme, sealhulgas tervisehädasid. Parim, mida teha saame, on võtta vananemine iseenda kontrolli alla. Vananemisega ei pea ega saagi võidelda, küll aga saab iseenda eest hoolt kanda: hoolitseda välimuse ja keha eest, treenida vaimu ja keha, tegeleda asjadega, mis pakuvad rõõmu, vaheldust ja naudingut. Kellele sobib töötegemine kõrge eani, tehku tööd, kuni jaksab ja on isu. Kellele meeldiks jääda varakult pensionile ja teha seda, milleks varem kunagi aega polnud, peabki tegema unistused teoks!
Levinud terviseprobleemid
Vanus ei ütle seda, kas inimene on terve või haige – ka vanem inimene võib olla terve, elurõõmus ja aktiivne. Eakate terviseprobleemid on osaliselt ennetatavad: füüsiliselt sobiva koormusega treeningud peaks kuuluma igapäevaelu juurde lapseeast, tervislik toitumine, alkoholiga mitte liialdamine ning muidugi suitsetamisest jm meelemürkidest hoidumine annavad suure võimaluse vältida väga paljusid nn elustiili- jm haigusi.
Erinevatel eakate vanuserühmadel on erinevad terviseprobleemid. Kui nooremate eakate peamisteks probleemideks on südame- ja veresoonkonna haigused ja nende riskifaktorid, siis vanemaid eakaid vaevavad üldseisundi halvenemine, endaga toimetuleku raskused, liikumisprobleemid ja kõige enam tunnetuslikud häired. Eakate terviseprobleemid on seotud krooniliste haigustega ja nendest tuleneva toimetulekuvõime vähenemise ning väärtusetuse tundega. Kahjuks näitab statistika, et igal eakal inimesel on vähemalt üks krooniline haigus.
Kuulmis- ja nägemiskaotus
Vananemine suurendab nägemis- ja kuulmiskahjustuse riski oluliselt. Meie silmanägemine muutub vanuse kasvades, millega kaasnevad ka ealised muutused silmanägemises.
Mõned neist muutustest, nagu presbüoopia, on täiesti normaalsed ega viita nägemishäirele. Presbüoopia ehk vanaeanägemise tagajärjel on aina raskem lähedal asuvaid objekte selgelt näha. Silmahaigustesse jäämise risk kasvab vananedes oluliselt, alates 45 eluaastast ohustavad inimesi erinevad silmahaigused, mis võivad põhjustada ka nägemise kaotust. Et pöördumatuid silmahaigusi võimalikult vara märgata, on soovitatav lasta silmi kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant.
Kuulmishäiretega inimesi on elanikkonnas väga palju, õnneks annab tänapäevane meditsiin võimaluse kuulmiskahjustust ka ravida ja korvata meditsiiniseadmetega. Arvatakse, et seoses rahvastiku vananemisega kasvab oluliselt ka kuulmisabivajajate arv. Vananemisega toimub kuulmise nõrgenemine vähehaaval: seda ei pruugi kohe märgata, sest esmalt muutub kõrgema sagedusega helide tajumine, mille tõttu ei pruugi enam kuulda linnulaulu või telefonihelinat. Vananemisega kaasnevatest paljudest erinevates kuulmishäiretest ei ole keegi kaitstud – on oluline, et nooremad ja tervemad inimesed näitaksid üles heatahtlikku suhtumist vanemasse põlvkonda ka siis, kui levinud terviseprobleemid häirivad igapäevast suhtlust.
Vaimne tervis
Mida vanem inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta on kogenud raskeid kaotusi või elab koos kroonilise tervisehäire või puudega – sellised tegurid mõjutavad ka vaimset tasakaalu ja emotsionaalset seisundit ning tulemuseks võib olla kehvem vaimne tervis. Väga oluline roll vaimse tervise kaitsel on inimsuhetel: sotsiaalne aktiivsus, pere ja lähedaste toetus ning head peresuhted tõstavad vanemate inimeste eneseväärikust ning tagavad parema vaimse tasakaalu.
Eakate hulgas on naisi rohkem kui mehi ning erinevus kasvab vanuse suurenedes. Seda protsessi nimetatakse „vananemise feminiseerumiseks” (Tervise Arengu Instituut 2013, “Vanemaealiste vaimne tervis”). Osaliselt seetõttu, et naised elavad kauem, esineb eakatel naistel ka rohkem depressiooni ja Alzheimeri tõbe (Tervise Arengu Instituut 2013, “Vanemaealiste vaimne tervis”), samas on naistel vananedes tugevamad perekondlikud sidemed kui eakatel meestel.
Vananemine on aeglane protsess, mille vaimse tervise heaolu tagamisel saame palju ise ära teha. Võtmesõnadeks on sealjuures osalemine ühiskonna sisukates ja mõtestatud tegevustes, isiklikud head suhted ning muidugi hea tervis.
Liikumise väljakutsed/mobiilsus
Liikumisraskused võivad põhjustada lisaks füüsilistele valudele või ebamugavustele ka üksildust, sõltuvust ja sotsiaalset isoleeritust. Piiratud liikumisvõime, mälu- ja/või kognitsioonihäired või muud tervisehädad vanematel inimestel piiravad ka iseseisvat hakkamasaamist ning iseseisvat ringiliikumist.
Oluline on arvestada eaka inimese soovidega ning tagada talle juurdepääs tervishoiuteenustele kas sotsiaalse võrgustiku või ka sotsiaaltransporditeenuste abiga.
Väärkohtlemine
Eakate vastane vägivald ei paista ühiskonnas silma, see toimub üldjuhul varjatult. Siiski kuuleme aeg-ajalt juhtumitest krimiuudistest või õiguskantsleri pöördumistest. Eakate väärkohtlemist – selle alla mahub ka hooletusse jätmine – tuleb ette nii peresuhetes kui ka hooldekodudes ning kahjuks on tegemist küll varjatud, aga levinud probleemiga.
Nagu õiguskantsler on ka öelnud, “Pideva kõrvalabi vajadus muudab hooldekodu elanikud kergesti haavatavaks ning suurendab väärkohtlemise riski. Seetõttu vajavad need eakad rohkem kaitset.Peame õppima märkama eakate vastast vägivalda ning sellega ka tegelema.”
Vaesus ja pension, pensionile jäämise planeerimine
Vanemaealiste hulgas võib olla probleemiks ka vaesus: statistikaameti ülevaadete peasõnumiks on aastaid “vaesus kimbutab vanemaealisi ja üksikuid”. Viimastel aastatel on Eesti eakate suhteline vaesus aina kasvanud ning olnud Euroopa kõrgeim. Lisaks üksikvanematele elavad kõige suuremas vaesusriskis Eestis just eakad inimesed, eriti need, kes elavad üksi. Vaesus kui riskifaktor mõjutab aga omakorda nii vaimset kui füüsilist tervist.
Pensionipoliitika peamine eesmärk on piisava sissetuleku tagamine pärast tööelu lõppu. Eestis on vanaduspõlves riikliku pensioni abil inimestele tagatud baassissetulek, lisasissetulek peaks peaks toimima vabatahtliku kogumispensioni abil nii tööandja kui töötaja enda investeeringute kaudu. Jätkuva majanduskasvu tingimustes on riigi jaoks äärmiselt oluline hästitoimiv pensionisüsteem, mis tagaks piisava sissetuleku, et vähendada enamiku inimeste vaesusesse sattumise riski pensionile jäädes.
Kuidas saame oma eakaid pereliikmeid toetada?
Eakate pereliikmete toetamine algab headest suhetest: peredes, kus probleeme ei varjata, suhtutakse teineteisesse lugupidamisega ning toetatakse igati üksteist, on ka eakate eest hoolitsemine normaalne elu osa. Märksõnad on märkamine, suhtlemine, tähelepanu.
Probleemide tekkimisel ja märkamisel on oluline tagada eakale ka väärikus ning jääda tema suhtes lugupidavaks ka siis, kui haigus segab suhtlemist. Inimlikkus, väärikus ja heatahtlikkus on inimsuhete alus.
Eakale inimesele on kõige parem elada tuttavas ja turvalises kohas,oma kodus ja võimalusel koos pereliikmete ja/või lähedastega, ajadusel kasutades hooldustöötajate abi ja tuge. Kui eaka inimese hooldusvajadus muutub suuremaks, peaks olema võimalus minna elama hooldeasutusse.
Abivajadust märgates reageeri kohe, küsi, paku abi ning vajadusel küsi ise abi spetsialistidelt.
Sõltumatuks jäämise viisid
Vananemisega kaasnevad paljudel ka kroonilised haigused. nii füüsilised terviseprobleemid kui ka psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid võivad vähendada inimese iseseisvust ning muuta senise aktiivse eaka abivajajaks.
Samas võib olla sõltumatus eaka jaoks olulise tähtsusega, mistõttu ei pruugi eakas inimene abi küsida isegi siis, kui selle vajadus on ilmselge. Et märgata eaka inimese vajadusi, on oluline regulaarne suhtlus ja huvi tundmine. Et säilitada eaka inimese elukvaliteet, tuleb talle pakkuda abi nii, et tal ei oleks ebamugav seda vastu võtta.
Treeningu tähtsus
Kehaline aktiivsus aitab ennetada tervisehädasid. Terviseprobleemide ja haiguste nimekiri, mida on võimalik ennetada või leevendada regulaarse füüsilise koormusega, on väga pikk. Sealhulgas näiteks luude hõrenemine, südamehaigused, insult ning mõningatel juhtudel ka depressioon.
Füüsiline aktiivsus aitab parandada mälu, säilitada parem tasakaalutunnetus ja reaktsioonikiirus ja vaimne võimekus, tõsta meeleolu, ennetada deprssiooni ning mõningatel andmetel ka dementsust (k.a Alzheimeri tõbe).
Aeroobne liikumine, vastupidavustreening ehk lihtsalt südame treening vähendab südame-veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket, leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist, normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist.
Kui alles alustate treeninguga, tehke seda pikkamööda. Kandke sobivaid jalanõusid ja riideid, et tunda treeningust mõnu ning tagada ohutus. Regulaarseks liikumiseks ei pea olema sportlane, küll aga armastama oma keha ja tundma rõõmu.
Rahaline abi
Paljudele valmistab rahaasjadest rääkimine ebamugavust. Eaka hakkamasaamise osas kahtluste tekkimisel on oluline küsida otse, kuidas ta rahaliselt hakkama saab. Kui kahtlused püsivad, tasub pakkuda abi ka igapäevaostude sooritamisel: toit, ravimid, meelelahutus jmt. Eakad ei pruugi tingimata tahta säilitada endist elustiili ning tüüpiline “ah, mul pole midagi vaja” ei pruugigi olla vale, kuid väikesed märkamised – küllakutsed, kingitused, piletid kontserdile ja teatrisse – annavad eaka elukvaliteedile kindlasti oluliselt lisa.
Abistavad tehnoloogialahendused
Moodsad tehnoloogialahendused pakuvad võimalust suhtlemiseks ja ajaveetmiseks, muidugi ka teenuste paremaks kättesaadavuseks, aga neist võib abi olla ka turvalisuse tagamisel ning rehabilitatsioonis. Hoolekandeasutustele pakuvad tehnoloogilised seadmed palju uudseid võimalusi, mida jõudumööda ka kasutatakse.
Eaka igapäevaelus on olulisel kohal suhtlus ning tasub kindlasti soetada nutiseade ning selle kasutamist eakale õpetada – see aitab nii igavuse kui suhtlusvaeguse vastu!
Kättesaadavad sotsiaalprogrammid ja ressursid
Iseseisvuse säilitamine on eakale äärmiselt oluline. Siiski juhtub, et on vaja kõrvalist abi ning toetust. Kui tekib vajaduse mõne sotsiaalbi teenuse järele, on esimene abiküsimise koht kohalik omavalitsus. Kuigi osade sotsiaalabiteenuste eest võib võtta ka tasu, on need teenused üldjuhul loodud selliselt, et oleksid kättesaadavad kõigile sõltumata pere majanduslikust seisukorras. Loe täpsemalt siit.
Pensionile jäämise planeerimine
Vanaduspensionieale lähenedes saab ise otsustada, kas vähendada töökoormust, kas ja millal töötegemine lõpetada. Võimalik on jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile, nagu ka töötada “kuni surmani”. Ei ole olemas õiget vastust, iga inimene peaks tegema nii, nagu talle meeldib ja sobib ning nagu tervis võimaldab. Ka statistika näitab, et vanemaealisi inimesi, kes käivad tööl, on aasta aastalt aina rohkem. Loe siit.
Finantsilise kindluse tagamiseks on oluline teha pensioni kogumise otsused juba aastaid enne pensioniiga. Keskmine eluiga on pikenenud ning pikeneb tõenäoliselt veel – see toob kaasa nn pikaealisuse riski. See tähendab, et elatakse penisonieas kauem, kui riiklikust pensionirahast jätkub. Pensionivalikud ongi keerulised ning tänastele otsustele ei saa kiiret tagasisidet. Seetõttu on oluline, et inimesed säilitaksid hea tervise ning haigustevaba elu võimalikult kaua, et tagada iseseisev hakkamasaamine ning soovi korral ka töövõime kauem, kui tänane pensioniiga.