Diabeetilise maakuli ödeemi ehk turse (diabetic macular edema ehk DME) lõpliku diagnoosi võib panna ainult silmaarst (oftalmoloog). Läbivaatus silmaarsti juures algab aruteluga varasemate ja praeguste terviseprobleemide üle:
- Kas perekonnas esineb diabeeti ja silmahaiguseid?
- Kas peale diabeedi esineb ka teisi kroonilisi haiguseid?
- Kas esineb nägemishäireid:
- nägemine on halvenenud
- nägemines on moonutused (kas uksepiidad on kõverad, hüplev tekst)
- värvinägemine on muutunud
- esinevad hõljumid
- kontrastitaju langus (ei näe täpselt detaile)
- silma ees olev tume laik/laigud, mis ei liigu kaasa
Sellele järgnevad uuringud:
- nägemisteravuse määramine
- silma eesmise osa (limaskesta) uuring pilulambiga
- silmapõhjauuring: esmalt laiendatakse pupilli silmatilkadega, et silmaarst saaks uurida silmapõhja (võrkkest, klaaskeha)
- pupillide laiendamine võib pärast läbivaatust põhjustada nägemise halvenemist, seega ei tohi mõne tunni jooksul autot juhtida
Enne arsti visiiti võiks patsient täpselt üles kirjutada ja kaasa võtta nimekirja kasutatavatest ravimitest. Patsient peaks üles kirjutama enda veresuhkru keskmise näidu.
Kui silmapõhja kahjustus on juba tekkinud, on abiks edasised uuringud:
- silmasisese rõhu mõõtmine.
- optiline koherentne tomograafia (OCT) – uuring võimaldab näidata võrkkesta erinevaid kihte, et arst saaks hinnata, kas koevedelik on kogunenud maakuli sisse (joonised 1 ja 2). OCT annab väga täpse ülevaate võrkkesta väikseimatest struktuuridest ja seda saab kasutada ka ravi edukuse jälgimiseks.
- fluorestseiin-angiograafia: käsivarre veeni süstitakse värvainet, mis läheb silmpõhja veresoontesse. Uuringu käigus hinnatakse kogu silmapõhja.See võimaldab hinnata ravi vajavaid silmapõhja kahjustusi.
Pupillide laiendamine võib pärast läbivaatust AJUTISELT põhjustada nägemise halvenemist, seega ei ole soovitatav mõne tunni jooksul autot juhtida. Pupilli laienduse tilk mõjutab pigem lähedale nägemist. Päikeselise ilma korral on soovitatav kasutada päikeseprille, kuna silmade valgustundlikkus suureneb märgatavalt.
Joonis 1: Terve silmapõhi ilma akumuleerunud vedelikuta. Maakul on nähtav kujutise keskel „lohuna”; võrkkesta struktuur koosneb iseloomulikest, tavalistest kihtidest.
Joonis 2: Diabeetilise maakuli tursega silmapõhi koos vedeliku kogunemisega maakuli all olevatesse kudedesse (tumedatesse piirkondadesse). Võrkkesta kihid on ebakorrapärased ja välja ulatuvad.
Allikad
Diabetes – Schäden an der Netzhaut: Vorbeugen und behandeln [Diabeet – Võrkkesta kahjustus: Ennetamine ja ravi].
Patientleitlinie [Juhend patsiendile], 2. väljaanne, 2016, versioon 2. (avatud 24. 01. 2022)
Hammes HP et al.: Diabetische Retinopathie und Maculopathie [Diabeetiline retinopaatia ja makulopaatia].
Diabetologie [Diabetoloogia] 2021; 16 (lisa 2): P.329-P.335. (avatud 25. 01. 2022)
M-EE-00001079