Kortsud ja hallid juuksed – see on see, mida kardame vananemise puhul kõige rohkem, kui oleme noored. Kindlasti on kuivem ja kortsukestega nahk, pigmendirakkude vähenemisest hallinevad juuksed või reageerimiskiiruse halvenemine vananemise puhul väga silmatorkavad muudatused, kuid see pole kõik.
Vananemine on omane igale elusale organismile, mis algab põhimõtteliselt sünnimomendist ja toimub nii raku-, organi- kui ka kogu organismi tasandil. Inimeste puhul tähendab vananemine nii füüsiliste, psühholoogiliste kui sotsiaalsete muutuste kuhjumist. Teadusharu, mis uurib vananemist, selle põhjuseid ja protsesse, on gerontoloogia.
Muutused inimkehas toimuvad kõigis elundkondades, sh südames ja veresoonkonnas, luudes, lihastes, seede- ja reproduktiivelundkonnas ning muudes siseelundites, aga ka ajus ja närvisüsteemis. Oluliselt võivad muutuste kiirust mõjutada elutingimused, sealhulgas rahulolu ja suhted.
Selleks, et pikendada tervena elada jäänud aastaid ja muuta suhtumist vananemisse ning õpetada nauditavalt vananemist, oleme koondanud mõtteid erinevatest soovitustest, mis aitavad ning juhatavad teid sellel pikal teekonnal.
Eakate elukvaliteedi kriteeriumid
Füüsiline ja vaimne tervis
Vananemine on loomulik protsess, isegi kui me ei taha seda endale tunnistada. Vaadates sünnipäeval vanusenumbrit, mis peaks märkima eluaastaid, tunnevad inimesed tihti frustratsiooni suure numbri üle. Rohkem peaks aga valmistama mõtteainet rahulolu oma füüsiline ja vaimne vormiga, heaolu ning sotsiaalsed suhted, mitte number, eaka inimese elukvaliteet on olulisem kui sünniaasta dokumendis.
Elu mõte ja rahulolu
Väärikas vananemine algab elurõõmu säilitamisest! Kõigil on kindlasti näiteid sellest, mis on vananemisega elus paremaks muutunud.
Loomulik vananemine võib tähendada nii halle kui ka värvitud juukseid – oluline on, et inimene tunneb end hästi, säilitades tervise kui terviku. Elu mõte saab väljenduda väga paljudes eri tegevustes, ootustes, lootustes ja uskumustes, isegi eesmärkides. Kindlasti on äärmiselt oluline osa sisukast elust sotsiaalsed suhted, sealhulgas pere ja sõprade tugi. Ükski inimene ei saa rahuolevalt elada teisteta, seetõttu on äärmiselt oluline panustada sotsiaalsetesse suhetesse igal tasandil – see loob elukvaliteedi.
Heaolu ja tervik
Inimeste elukvaliteet koosneb väikestest komponentidest, mis kokku moodustab heaolu terviku. Erinevas vanuses tähtsustame ning hindame erinevaid nn heaolu allikaid: nooruses pühendame väga palju aega sotsiaalsete suhetlemisele, oleme füüsiliselt aktiivsemad ning ei pruugi mõelda nii palju meie tuleviku või tervise üle. Vanusega muutuvad ka meie elulised eelistused ning kipume mõtlema rohkem perest, tööst, tervisest ja sissetulekust. Hakkame üha rohkem filosofeerima iseendaga selle üle, mis on minu roll elus, ning märkame sagedamini muutusi meie tervises või käitumises.
Sotsiaalsed suhted ja aktiivsus
Eakate heaolu ja elukvaliteeti mõjutavad paljud tegurid, kuid osale neist ei pruugi me pöörata piisavalt tähelepanu. Ajaga kitseneb meie sotsiaalne võrgustik, me ei saa tegeleda enam sama aktiivselt spordiga ja sellest tulenevalt liigume vähem. Jõudmine poodi või meditsiiniasutusse muutub raskeks või suisa üle jõu käivaks. Me kardame jääda üksi, kuid ei taha teinekord oma perekonda sellega tülitada.
Oluline on säilitada kontaktid ja head suhted kogukonnaga, sealhulgas näiteks sarnaste huvialadega seotud sõpruskonnad või naabrid, kellest võib vananedes abi olla nii psühholoogiliselt kui ka igapäevastes asjades.
Füüsiline aktiivsus
Füüsiline aktiivsus on oluline igas vanuses inimesele. Tervele eakale on äärmiselt vajalik liikuda igapäevaelt ka õues, kui ilmaolud seda vähegi lubavad. Olenevalt tervislikust seisundist tuleb valida sobiv aktiivne olemise moodus, et mitte liialt tervist koormata, aga ka et säiliks pingutus ja optimaalne koormus südamele ja lihaskonnale.
Kui oled valinud igapäevase kõndimise, võib lähtuda soovitusest teha päevas kindel arv samme. Kas paljuräägitud 10 000 sammu on vähe või palju? Loe lähemalt siit.
Kui oled nooremana olnud väga aktiivne ja harrastussportlase tasemest üle, tasub meeles pidada, et vananedes kasvab ka vigastuste oht. Treenimine vajab teadlikku lähenemist ja tarkust, et mitte üle treenida.
Üksildus ja turvatunne tuleviku ees
Inimeste heaolu Eestis hakkab langema juba 50. eluaastates – selles vanuses hakkavad tekkima sagedasemad tervisemured, mis inimeste igapäevaelu ühel või teisel viisil piirama hakkavad.
Vaimne tervis, sealhulgas üksilduse mõtted mõjutavad ka turvatunnet. Hirm ja lootusetus võivad suurendada vaimset stressi, mistõttu võib vananemine veelgi kiireneda. Oluline on hoida häid suhteid ja olla aktiivne suhtluses nii pere kui sõpradega, osaleda erinevates kogukondades, et tagada parem turvatunne nii materiaalsete kui vaimsete probleemidega tegelemisel.
Eluga rahulolu
On tavaline, et inimesed võitlevad vananemise vastu esteetilistel kaalutlustel ja esteetiliste vahenditega: ilu „säilitamise“ nimel investeeritakse raha ja aega kreemidesse, iluoperatsioonidesse ja iluprotseduuridesse. Oluline on siinjuures see, et ilu on küll oluline – nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt –, aga veelgi olulisem on tervis ja iseenda rahulolu eluga. Hea tervis paistab välja ka välimusest ja vastupidi, kuid halba tervist ei saa korvata iluoperatsioonide või -protseduuridega.
Sellel, kas inimene on ilus, elurõõmus, tore, aktiivne, tark ja meeldiv kaaslane, ei ole mingit pistmist tema vanusega – ei ole vahet, kas oled 18 või 78!
Eaka iseseisvus
Kõik me unistame sellest, et ei jääks vananedes lähedastele “kaela peale”. Oluline on ennetada raskeid haigusi, elada võimalikult tervislikult, sealhulgas säilitades head vaimset ja füüsilist tervist, kuid vahel tulevad haigused, mis võtavad eakalt iseseisvuse, kõigest hoolimata.
Kui eakas inimene ei saa enam iseseisva eluga hakkama, tagab hoolekande riik ja kohalikud omavalitsused. Selleks, et leida vajadusel abi sotsiaalsüsteemist, näiteks leida õige hooldekodu, leiab infot Sotsiaalministeeriumi lehelt ja kohalike omavalitsuste pakutavatest teenustest saab kõige parema ülevaate suheldes konkreetse omavalitsusega.
Meditsiini- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus
Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteem on hästi arenenud, tugev, solidaarne. Tervishoid areneb ja paraneb. Näiteks tõusis COVID-19 pandeemia ajal oluliselt teadlikkus psühholoogilise abi vajadustest ja vajakajäämistest ning pärast seda on oluliselt parandatud psühholoogilise abi kättesaadavus
Räägime ka üha enam terviseteadlikkusest, mis on oluline tervise säilitamisel – mida targemad on patsiendid, seda parem on ka nende tervis. Selleks, et eakas inimene suudaks navigeerida tervishoiusüsteemis, on väga oluline säilitada huvi omaenda tervise ja heaolu vastu, aga ka igapäevane vaimne tegevus, muu hulgas ka näiteks päevauudistega kursis olemine, teadlikkus maailmast ja võimalustest.
Usulised tõekspidamised ja veendumused
Haiguste ja vananemise vastu võitlemine ei taga igavest elu, küll aga kirjeldavad elu jätkumise võimalikkust järgmises elus osa religioone. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Eestis igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Siiski: usulised tõekspidamised ja religioossed arusaamad elust pärast surma ei ole Eesti ühiskonnas aga enam üldlevinud, meie tõekspidamised on muutunud ilmalikumaks.
Nagu on öelnud kirikuõpetaja Toomas Paul: “uskmatu peab endale ise andeks andma, temal ei ole kuskilt võtta väljaspool seisvat kõrgemat instantsi, kelle otsus loeks. Ent minusugusel on lootust, et Jumal halastab”, annab religioossus usklikele teadmise, et surm ei ole lõpp, et hiljemalt surmaga saabub halastus ja andestus.
Tervislikku vananemist mõjutavad tegurid
Sotsiaaldemograafilised tegurid, mis mõjutavad tervislikku vananemist, on inimese vanus, sugu, rass, sotsiaalmajanduslik staatus, haridus, perekonnaseis, tööstaatus, sissetuleku tase, abi kättesaadavus, lapsed
Keskkonna ja sotsiaalsete ressursside all mõistame tingimusi, milles inimene on elanud ja vananeb, sealhulgas elupiirkond, liikumispiirangute olemasolu elukohas, diskrimineerimine, sotsiaalne toetus, usulised tõekspidamised ja sotsiaalne integratsioon.
Vananemist mõjutavad ka psühholoogilised tegurid, muu hulgas enesetõhusus, ärevushäirete olemasolu, isiksuseomadused, vaenulikkus, optimism, püüdlus, positiivne enesehinnang, sotsiaalsete suhete tagasilükkamine ja üksindus.
Tervislikku seisundit mõjutavad nii negatiivselt kui positiivselt ka alkoholi tarbimine, suitsetamine, toitumine, liikumine, une kvaliteet, rahulolu tervishoiuga.
Tervislik ja aktiivne vananemine
Vananemine suurendab ka paljude haiguste riski. Kindlasti on oluline ise neid riske vähendada, et säilitada eakate elukvaliteet nii palju kui võimalik. Selleks on lihtsad ja kõigile teada tuntud võtted: tervislik toitumine, aktiivne eluviis, aga ka psühholoogiliselt tasakaalus suhtumine ja mõtteviis. Need on kõikide inimeste elukvaliteedi olulised kriteeriumid.
Edukas vananemine on see, kui inimene saab elada tervena – eakad ja heaolu saavad käia koos. Tervena nii vananedes kui ka väärikasse vanusesse saabudes. Kõige akuutsemad terviseprobleemid algavad Eesti elanikel üldjuhul pärast 55. eluaastat*.
* 2022. aasta Statistikaameti andmetel elavad Eesti mehed eeldatavalt tervena 54,9 ja naised 58 eluaastat. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud. (Statistikaameti pressiteatest 25.08.2022)