Silma läbivaatuse ajal võib silmaarst märgata muutusi võrkkestas ja kollatähnis enne, kui patsient nägemise halvenemist märkab.
Kollatähni kärbumise kahtluse korral tehakse tavaliselt järgmised uuringud:
- Nägemisteravuse mõõtmine.
- Silma tagaseina (võrkkesta) ja kollatähni läbivaatus spetsiaalse mikroskoobiga.
- Optiline koherentne tomograafia (OCT) uuring. Uuringu käigus saadakse läbilõikekujutis silmapõhjast, mille abil on võimalik tuvastada erinevaid patoloogilisi muutusi, näiteks vedeliku kogunemine.
Allolev joonis 1 näitab terve kollatähni OCT-kujutist. Joonisel 2 on näidatud haiguse märg vorm kogunenud vedelikuga.
- Fluorestseiin-angiograafia. Käsivarreveeni süstitakse värvainet ja see kulgeb vereringe kaudu kiiresti silma veresoontesse. Seejärel tehakse silma võrkkestast hulk pilte, mis näitavad värvaine jaotust võrkkesta veresoontes. Niiviisi saab visualiseerida võrkkesta veresoonte muutusi või ebanormaalset läbilaskvust.
Joonis 1. Terve võrkkesta optiline koherentstomograafia (OCT) kogunenud vedelikuta. Kollatähn on nähtav kujutise keskel „lohuna”; võrkkesta struktuur koosneb iseloomulikest tavapärastest kihtidest.
Joonis 2. Kollatähni kärbumise märja vormi OCT-uuring vedeliku kogunemisega koesse kollatähni all (tumedad alad). Võrkkesta kihid on ebakorrapärased ja eenduvad.
Mida patsiendid tunnevad, kui diagnoositakse kollatähni kärbumine?
Nägemishäired põhjustavad ebakindlust ja ärevust. Samuti võib olla raske selgelt mõelda, keskenduda ja küsimusi esitada.
Patsientide mõtted pärast diagnoosi saamist:
„Kas pean nüüd elu lõpuni ravil käima? Milline on minu prognoos? Pärast AMD diagnoosi olin nii šokis, et ei suutnud esitada küsimusi, mida tahtsin.”
„Ma ei teadnud eriti midagi kollatähnist ja ma ei osanud esitada ka täpsustavaid küsimusi. Üritasin lihtsalt äsja kuuldut seedida.”
„Mulle tuli pähe tuhat küsimust: kas jään pimedaks? Kas kaotan töö?”
“Kust saan psühholoogilist ja rahalist abi?”
„Tahaksin olla haigusega paremini kursis. Mul oli hea meel, et minuga oli keegi kaasas.”
„Oleks hea, kui patsiendid saaksid rääkida teiste patsientidega ja vahetada väärtuslikke kogemusi.“
„Loodan, et teised patsiendid saavad võimalikult palju infot, et nad ei peaks ravi kartma.”
Nõuanded silmaarsti külastamiseks
Patsiendi teadlikkusest ja panusest sõltub ravi edukus. On oluline koos raviarstiga otsustada, milline võiks olla optimaalne raviplaan, millest oleks võimalik pikemas perspektiivis kinni pidada. Arst ja kogu ravimeeskond jagab nõuandeid ja toetab patsienti, et raviplaan oleks sobiv.
Aeg arstiga on piiratud, seega on hea vestluseks valmistuda, et saaks rohkem olulist teavet koju kaasa võtta.
Enne silmaarsti külastamist, tasub läbi mõelda:
- Ootused vestlusele, näiteks kas on vaja otsust või üksikasjalikku selgitust ravi kohta, uut teavet haiguse kohta, arutelu ägedate sümptomite üle või psühholoogilist toetust.
- Milliseid küsimusi esmalt oma ravimeeskonnaga arutada?
- Millised on ravivõimalused?
- Millised on ravivõimaluste eelised ja puudused?
- Kui tõenäoline on, et need eelised ja puudused tekivad?
- Kas võtta visiidle kaasa pereliige või sõber, kes aitaks keskenduda arsti kuulamisele ja vajadusel kirjutaks info üles?
Oluline on küsida kohe, kui midagi jääb arusaamatuks või esineb tundmatuid võõrsõnu. Samuti on hea kasutada märkmelehte, kuhu eelnevalt kõige olulisemad küsimused on üles kirjutatud ja kuhu saab visiidi ajal jooksvalt teha märkmeid.
Kasutatud kirjandus
Die Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)]. Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (väljaandja: 2018). (loetud 06. 11. 2021)
Untersuchungen beim Augenarzt [Läbivaatused silmaarsti juures]. (loetud 07. 11. 2021)
M-EE-00001074