Diabeetilise kollatähni ödeemi ennetamiseks on oluline hoida kontrolli all vere glükoosisisaldus ja vererõhk.
Vere glükoosisisalduse hea kontroll nõuab diabeediravimite manustamist vastavalt perearsti või endokrinoloogi juhistele. Kui vererõhk on kõrgenenud, tuleb seda ravida.
Silmaarst määrab DME puhul vajaliku ravi, valides selleks sobiva ravimi või laserravi. Konkreetsel juhul sobivaima ravi valik sõltub muu hulgas ödeemi vormist ja täpsest asukohast.
Selleks, et nägemine säiliks võimalikult kaua, tuleb ravi regulaarselt korrata. Samal ajal on vajalik silmapõhja ja haiguse progresseerumise hoolikas jälgimine. Pikemad manustamisvahemikud võivad hõlbustada järjekindlalt ravikordadest kinnipidamist ja seega aidata kaasa ravi edukusele. See on võimalik kaasaegsete ravimeetodite abil .
Omale sobivaima ravivõimaluse kohta annab infot silmaarst, kellega tasub läbi arutada pikaajaline raviplaan ning võimalusel määrata kindlaks, millise intervalliga tuleb süstimist korrata.
Erinevad ravivõimalused
DME ravi sõltub ödeemi ulatusest ja asukohast. DME ulatus võib olla muutuv.
Maakul ehk võrkkesta keskosa on vajalik selgeks nägemiseks. Kui võrkkestas on tekkinud muutused, kuid nägemine ei ole halvenenud võib raviga oodata ja jääda haiguse kulgu hoolikalt jälgima.
Kui aga on vajalik turse ravi, on võimalus valida erinevate ravimite vahel ja vajadusel kasutada laserravi.
Laserravi
Laserkiired suunatakse otse võrkkesta kahjustatud veresoontega piirkondadele. Laserkiirtega on võimalik ära hoida ebastabiilsete “lekkivate” veresoonte edasist laienemist.
Ravi ravimitega
Kui kollatähn ja võrkkesta tsentraallohk kahjustuvad vedeliku kogunemise ning turse tõttu ja nägemine halveneb, püüab silmaarst teie nägemist ravimitega säilitada või parandada.
Raviarst võib määrata raviks silmasisese süsti.
Silmaarst süstib lokaalanesteesia all ravimit otse silmamuna sees asuvasse klaaskehasse (joonis 1).
Joonis 1. Ravimi süstimine klaaskehasse
Enamikel juhtudel kasutatakse ravi jaoks VEGF inhibiitoreid (VEGF ehk vascular endothelial growth factor – vaskulaarse endoteeli kasvufaktor). VEGF vastased ravimid ehk anti-VEGF ravimid annavad tavaliselt paremaid tulemusi kui laserravi, need pärsivad spetsiifiliselt uute patoloogiliste ja läbilaskvate veresoonte kasvu silmas.
Euroopa ravimiameti poolt näidustatud anti-VEGF ravimid, mida kasutatakse on:
mida peale igakuist algannust (tavaliselt 3-5 süstet) manustatakse vastavalt arsti määratud raviintervallile maksimaalselt 12 nädalase raviintervalliga. Lisaks on Euroopa ravimiameti näidustatud ka bispetsiifilise toimega antikeha
mida peale igakuist algannust (4 süstet) manustatakse vastavalt arsti määratud raviintervallile maksimaalselt 16 nädalase raviintervalliga.
Intravitreaalne (silmasisene) ravi – protseduur
Kui patsient tuleb protseduurile, tehakse talle mõned eeluuringuid. Nende hulka kuuluvad tavapäraselt:
- nägemisteravuse kontroll,
- silmapõhja uuring OCT-seadmega,
- silmarõhu mõõtmine.
Seejärel otsustab silmaarst süstravi vajalikkuse ja määrab skeemi (süsteintrevalli).
Süstiks ettevalmistamise käigus manustatakse kliinikus patsiendile erinevaid silmatilku: mõned on põletikuvastased, teised vähendavad silmarõhku, kolmandatel on silmi niisutav mõju. Loomulikult saab patsient ka silmatilku, mis tuimestavad silma enne protseduuri.
Igakordsel süsteprotseduuril:
- Kuna intravitreaalne ravi toimub operatsioonitoas, saab patsient mütsi, tema juuksed kaetakse kinni.
- Protseduuri teostab silmaarst või spetsiaalse väljaõppega õde.
- Patsient lamab operatsioonivoodil, tema silma ja silmaümbrust desinfitseeritakse joodilahusega. Joodi allergia esinemisel tuleb kindlasti arsti teavitada!
- Näole asetatakse õhuke lina/kate, millel on ava ligipääsuks ravitavale silmale.
- Uuesti manustatakse silmatilku ja seejärel pannakse paika silmalauhoidja, et hoida protseduuri ajal silma avatuna. Lauhoidja paigaldamisel on paljude patsientide jaoks protseduuri kõige ebameeldivam osa juba läbi.
- Seejärel märgistab arst silmas väikese punkti, kuhu tehakse süst.
- Süstimise ajal tunneb patsient ainult kerget ilma valuta survet.
- Kogu protseduur on väga lühike. See toimub kahe minuti jooksul.
- Seejärel eemaldatakse silmalauhoidja, lina võetakse näolt ära ja nahka puhastatakse vatitupsuga joodilahuse maha pesemiseks.
- Patsiendile manustatakse uuesti silmatilku.
Joonis 2. Pärast tuimastavate silmatilkade kasutamist süstitakse DME raviks silma õhukese nõelaga VEGF-inhibiitorit.
Ravijärgne periood
- Pärast süstimist on kõige parem minna koju, olla hämaras ruumis ja võimalusel magada. Kui see ei õnnestu, võib kuulata raadiot või audioraamatut ja sulgeda silmad.
- Kui anesteesia toime lakkab, võib silmas olla ärritav tunne. See leeveneb paari tunni pärast.
- Mõned inimesed märkavad pärast süstimist väikeseid musti laike, mis tekkisid õhust, mis võib süstimise ajal silma sattuda. Need kaovad paari päeva pärast.
- Süstekohale võib tekkida punane täpp või laik ehk limaskestaalune verevalum. See on ohutu ja kaob tavaliselt nädala või kahe pärast.
- Süstimisjärgsel päeval võib kasutada vajadusel niisutavaid silmatilku. Oluline on vältida silmainfektsiooni: ära puuduta silmi ega tee meiki.
Silma süstimisravi – patsientide korduma kippuva küsimused
Kuidas saan oma nägemist kontrollida? Kui tihti peaksin seda tegema?
Nägemise muutuse kontrollis võib kasutada Amsleri testi. Seda on soovitatav teha igal nädalal ja mõlema silmaga eraldi ning märkida tähelepanekud üles, et saaksite neid järgmisel visiidil arstiga arutada.
Kas süsted silma on valusad?
Kõigepealt manustatakse teile silma tuimestavaid tilku, et ennetada valu süstimise ajal või seda vähendada. Enamik patsiente tajuvad süstimist kerge nõelatorke või lühiajalise survetundena.
Kas võin pärast süstimist silmi hõõruda?
Ärge hõõruge silmi pärast süstimist. Väga oluline on süstimisjärgselt vältida silmanakkusi.
Kas võin kasutada pärast süstimist tavalisi silmatilku?
Jah. Kui te ei ole kindel, küsige nõu silmaarsti käest.
Kas võin pärast süstimist supelda või ujuda?
Mitte kohe pärast süstimist, ent küsige silmaarsti käest täpsemat teavet.
Kas võin pärast süstimist meiki kanda?
Jah, välja arvatud päevadel, kui teile silma ravimit süstitakse. Väga oluline on vältida silmanakkusi.
Kas saan ohutult autot juhtida?
Teil võib olla nägemisega probleeme süstimisravi päeval ja paar päeva pärast seda – sel ajal ei tohi autot juhtida.
Kasutatud kirjandus
Diabetes – Schäden an der Netzhaut: Vorbeugen und behandeln [Diabeet – võrkkesta kahjustus: ennetamine ja ravi].
Patientleitlinie [Patsiendijuhend], 2. väljaanne, 2016, versioon 2. (loetud 24. 01. 2022)
Hammis HP et al.: Diabetische Retinopathie und Maculopathie [Diabeetiline retinopaatia ja makulopaatia].
Diabelogie [Diabetoloogia] 2021; 16(2. lisa): P. 329–S335. (loetud 25. 01. 2022)
Therapie des diabetischen Makulaödems [Diabeetilise kollatähni ödeemi ravi].
Saksamaa oftalmoloogiaeltsi, Retinoloogiaseltsi ja Saksamaa silmaarstide kutseühingu avaldus (august 2019). (loetud 26. 01. 2022)
Lemmen KD et al.: Stadieneteilung und Therapie der diabetischen Retinopathie und Maculopathie – eine Übersicht [Diabeetilise retinopaatia ja makulopaatia staadiumi määramine ning ravi – ülevaade].
Teil 2. Zeitschrift für praktische Augenheilkunde 2021 [2. osa. Praktilise oftalmoloogia ajakiri 2021]; 42 (9): 457–467. (loetud 26. 01. 2022)
Spital G: Therapie des diabetischen Makulaödems [Diabeetilise kollatähni ödeemi ravi].
Diabetologe [Diabetoloog] 2018; 14:
M-EE-00001092