Kuigi vanusega seotud kollatähni kärbumine ei ole praegu veel täielikult ravitav, on olemas mõned heakskiidetud ravimid haiguse märja vormi raviks.
Haigus vajab pikaajalist ja järjepidevat ravi, mille eesmärk on stabiliseerida nägemist ja vältida progresseeruvat nägemiskaotust võimalikult väheste süstetega.
Millised on ravivõimalused?
Kaugelearenenud staadiumis ei ole haiguse kuiva vormi jaoks heaks kiidetud tõhusat ravi, mis peataks võrkkesta rakkude kahjustumist või pärsiks uudisveresoonte teket silmapõhjas. Siiski uuringud on näidanud, et varajastes staadiumides võivad teatud toidulisandid haiguse progresseerumist aeglustuda. Sel teemal tasub nõu pidada silmaarstiga.
Märja vormi korral toimub uute veresoonte kasv kollatähni piirkonnas võrkkesta kihtide all ja sees. Need uudisveresooned on õrnad ja ebatäiusliku ehitusega, mistõttu võivad veri ja vedelik sattuda võrkkesta alla ja kahjustada tsentraalse nägemise ehk kollatähni piirkonda.
Uudisveresoonte tekkepõhjuste otsimisel leidsid uurijad sellise molekuli nagu vaskulaarne endoteeli kasvufaktor ehk VEGF (vascular endothelial growth factor). VEGF vastased ravimid, tuntud ka kui VEGF inhibiitorid või anti-VEGF ravimid, on ravis kasutuses juba 2004. aastast. Need ravimid vähendavad uute, ebastabiilsete ja lekkivate veresoonte kasvu ning võivad vähemalt ajutiselt parandada või säilitada paljude märja vormiga patsientide nägemist.
Euroopa ravimiameti poolt näidustatud kollatähni kärbumise märja vormi puhul kasutatavad anti-VEGF ravimid on:
mida peale igakuist algannust (tavaliselt 3 süstet) manustatakse vastavalt arsti määratud raviintervallile maksimaalselt 12 nädalase raviintervalliga.
Lisaks on Euroopa ravimiameti poolt näidustatud ka bispetsiifilise toimega antikeha
mida peale igakuist algannust (4 süstet) manustatakse vastavalt arsti määratud raviintervallile maksimaalselt 16 nädalase raviintervalliga.
Kuidas toimub silmasisene ehk intravitreaalne ravimi manustamine?
Ravimit süstitakse õhukese nõela abil otse silma, st klaaskehasse.
Arstid räägivad ravimite intravitreaalsest süstimisest (intravitreaalne tähendab „klaaskeha sisse“). See ravi toimub operatsioonitoas steriilsetes tingimustes.
Süstid otse silma?
Silmasisene süst võib tunduda hirmutav, seda eelkõige valu hirmu tõttu. Tegelikult toimub protseduur lokaalse tuimestusega ja seetõttu on võimalikult valutu.
Enne protseduuri manustatakse silma mitu korda tuimestavat silmatilka (lokaalanesteetikumi). Kui silmapind on tuimestatud, pannakse silmale lauhoidja – seda mõned patsiendid kirjeldavad veidi ebamugavana. Enamus patsiente tajuvad süste hetkel lühiajalist survetunnet, samas kui teised ei tunne absoluutselt midagi.
Intravitreaalne (silmasisene) ravi – protseduur
Kui patsient tuleb protseduurile, tehakse talle mõned eeluuringuid. Nende hulka kuuluvad tavaliselt:
- nägemisteravuse kontroll,
- silmapõhja uuring OCT-seadmega,
- silmarõhu mõõtmine.
Seejärel otsustab silmaarst süstravi vajalikkuse ja määrab skeemi ehk süsteintrvalli.
Süstiks ettevalmistamise käigus manustatakse kliinikus patsiendile erinevaid silmatilku: mõned on põletikuvastased, teised vähendavad silmarõhku, kolmandatel on silmi niisutav mõju. Loomulikult saab patsient ka silmatilku, mis tuimestavad silma enne protseduuri.
Igakordsel süsteprotseduuril:
- Kuna intravitreaalne ravi toimub operatsioonitoas, saab patsient mütsi, tema juuksed kaetakse kinni.
- Protseduuri teostab silmaarst või spetsiaalse väljaõppega õde.
- Patsient lamab operatsioonivoodil, tema silma ja silmaümbrust desinfitseeritakse joodilahusega. Joodi allergia esinemisel tuleb teavitada kindlasti arsti!
- Näole asetatakse õhuke lina/kate, millel on ava ligipääsuks ravitavale silmale.
- Uuesti manustatakse silmatilku, pärast mida pannakse paika silmalauhoidja, et hoida protseduuri ajal silma avatuna. Lauhoidja paigaldamisel on paljude patsientide jaoks protseduuri kõige ebameeldivam osa juba läbi.
- Seejärel märgistab arst silmas väikese punkti, kuhu tehakse süst.
- Süstimise ajal tunneb patsient ainult kerget ilma valuta survet.
- Kogu protseduur on väga lühike. See toimub 2 minuti jooksul.
- Seejärel eemaldatakse silmalauhoidja, lina võetakse näolt ära ja nahka puhastatakse vatitupsuga joodilahuse maha pesemiseks.
- Patsiendile manustatakse uuesti silmatilku.
Ravijärgne periood
- Pärast süstimist on kõige parem minna koju, olla hämaras ruumis ja võimalusel magada. Kui see ei õnnestu, võib kuulata raadiot või audioraamatut ja sulgeda silmad.
- Kui anesteesia toime lakkab, võib silmas olla ärritav tunne. See leeveneb paari tunni pärast.
- Mõned inimesed märkavad pärast süstimist väikeseid musti laike, mis tekkisid õhust, mis võib süstimise ajal silma sattuda. Need kaovad paari päeva pärast.
- Süstekohale võib tekkida punane täpp või laik ehk limaskestaalune verevalum. See on ohutu ja kaob tavaliselt nädala või kahe pärast.
- Süstimisjärgsel päeval võib vajadusel kasutada niisutavaid silmatilku. Oluline on vältida silmainfektsiooni – hoiduda silmade puudutamisest ja meikimisest.
Silmasisese süsti järgne meelespea (Tartu Ülikooli Kliinikum)
Ravi eesmärk: Nägemise stabiliseerimine
Kuna VEGF inhibiitorid toimivad teatud aja jooksul, tuleb süste regulaarselt korrata. Kollatähni kärbumine on krooniline haigus – see tähendab, et vajate mitmeid järelvisiite ja mitmeid süsteaastaid, kuna haigus võib uuesti kiiresti areneda.
Kui järelkontroll ja süsteravi on regulaarsed, on võimalik ära hoida haiguse süvenemist. Märja vormi ravi eesmärk on nägemise stabiliseerimine.
Vajalike süstide arv sõltub sellest, kui kiiresti teie nägemisteravus pärast süstimist paraneb, stabiliseerub või halveneb. Õige süstimisintervalli selgub koostöös silmaarstiga. See intervall on individuaalne, kuid tavaliselt 4 kuni 16 nädalat.
Sagedased käigud arsti juurde on märja AMD-ga patsientide ja nende perekondade jaoks koormavad. Seetõttu on teadlased tegelenud uute ravimite välja töötamisega, mida ei ole vaja nii tihti kasutada.
Süsteravi silma – patsientide korduma kippuvad küsimused
Miks tuleks ravida?
Kui AMD jäetakse ravimata, võib see põhjustada kiiret ja progresseeruvat tsentraalse nägemise kadumist.
Kuidas ma saan oma nägemist jälgida? Kui tihti peaksin seda tegema?
Oma nägemise muutumist saab kontrollida Amsleri testi abil.
Testi tehakse kasutades lugemisprille ning eraldi kummagi silma jaoks. Testi on soovitatav teha igal nädalal ning märkida muutused ja tähelepanekud üles, et arutada neid järgmisel läbivaatusel silmaarstiga. Oluline on märgata muutuseid ruudustiku joontes – kas need on sirged ja sümmeetrilised; kui on eelnevalt olnud muutused – kas muutused on süvenenud.
Kas süstid teevad valu?
Enne protseduuri manustatakse silmatilku, mis vähendavad või hoiavad ära valu süstimise ajal. Siiski võib tunda kerget valu, ebamugavust või survet.
Kas ma võin pärast süsti silmi hõõruda?
Ei. Silmade hõõrumine võib tekitada süstijärgset silmainfektsiooni.
Kas ma võin pärast süstimist kasutada tavalisi silmatilku?
Jah. Kui pole kindel, tasub pidada nõu oma silmaarstiga.
Kas ma võin ujuda või pesta pärast süstimist?
Mitte kohe pärast protseduuri, ent silmaarstilt tasub küsida täpsemat teavet.
Kui kaua tuleb ravi jätkata?
Peaaegu kõikidel juhtudel tuleb ravi (silmasiseseid süste) korrata pikema aja jooksul, vähemalt esimesel raviaastal. Patsiendi jaoks võib võtta visiitidel käimine üsna palju aega ja vajada korraldamist ning lähedaste või toetajate kaasamist.
Siiski on nägemise stabiliseerumiseks või isegi paranemiseks oluline käia silmaarsti juures plaanilistel läbivaatustel ja ravi saamas korrapäraselt, nii nagu arst seda soovitab.
Kasutatud kirjandus
Behandlung/Therapie [Ravi/teraapia]. (loetud 08. 11. 2021)
Die Altersabhängge Makuladegeneration (AMD) [Vanusest tingitud kollatähni degeneratsioon (AMD)]. Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (välja antud: 2018). (loetud 06. 11. 2021).
Hennighausen U. et al. Altersabhängige Makulauegeneration [Vanusest tingitud kollatähni degeneratsioon] Geriatrie-Report [Geriaatriline aruanne] 2021; 16(2): 16-20. (loetud 08. 11. 2021)
Altersabhängge Makulauegeneratsioon [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon]. (loetud 08. 11. 2021)
Intravitreale Injektion von VEGF-Hemmern (IVOM-Therapie) [VEGF-i inhibiitorite intravitreaalne süstimine (IVI ravi)]. (loetud 10. 11. 2021)
Sönke Baumüller, MD: Die Altersabhängge Makuladegeneration – ein Leitfaden für Betroffene [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon – juhend mõjutatud patsientidele].
Tellimusraamatud, Norderstedt. ISBN 978-3-7392-2528-9
Stahl A: Diagnostik und Therapie der altersabhängigen Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni diagnoosimine ja ravi]. Deutsches Ärzteblatt 2020; 117: 513-519. (loetud 11. 11. 2021)
M-EE-00001093