Kuigi vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD) ei ole hetkel veel täielikult ravitav, on olemas mõned heakskiidetud ravimid AMD märja vormi ehk neovaskulaarse vormi (nAMD) raviks.
AMD on krooniline haigus, mis vajab pikaajalist ravi. Järjepidev ravi võib aidata stabiliseerida nägemist ja vältida progresseeruvat nägemiskaotust.
Millised on AMD ravivõimalused?
Kaugelearenenud staadiumis ei ole kuiva AMD jaoks heaks kiidetud tõhusat ravi, mille käigus ei teki uute veresoonte kasvu võrkkesta all ja sees. Siiski võib AMD kuiva vormi varajastes staadiumides teatud toidulisandeid võtvatel patsientidel haiguse progresseerumine aeglustuda. Pidage sellel teemal nõu silmaarstiga.
Märja AMD (nAMD) korral tekib võrkkesta alla uute veresoonte kasv. Need võivad kasvada ka võrkkesta sisse ja seda tõsta. Võrkkesta alla uute veresoonte tekkepõhjuste otsimisel leidsid uurijad vaskulaarse endoteeli kasvufaktori ehk VEGF-i (vascular endothelial growth factor). Selle ülemäärane teke põhjustab ebastabiilsete, lekkivate veresoonte kasvu. Äsja moodustunud veresooned on sageli õrnad, mistõttu võivad veri ja vedelik sattuda võrkkestale ja kahjustada tsentraalse nägemise (kollatähni) piirkonda.
VEGF vastased ravimid – tuntud ka kui VEGF inhibiitorid või anti-VEGF ravimid – on olnud kättesaadavad juba mitu aastat. Need ravimid vähendavad uute, ebastabiilsete ja lekkivate veresoonte kasvu ning võivad vähemalt ajutiselt parandada või säilitada paljude märja (neovaskulaarse) AMD-ga patsientide nägemist.
Euroopa ravimiameti poolt näidustatud märja AMD puhul kasutatavad anti-VEGF ravimid on:
mida peale igakuist algannust (tavaliselt 3 süstet) manustatakse vastavalt arsti poolt määratud raviintervallile maksimaalselt 12 nädalase raviintervalliga.
Lisaks on Euroopa ravimiameti poolt näidustatud ka bispetsiifilise toimega antikeha
mida peale igakuist algannust (4 süstet) manustatakse vastavalt arsti poolt määratud raviintervallile maksimaalselt 16 nädalase raviintervalliga.
Kuidas toimub silmasisene ehk intravitreaalne ravimi manustamine?
Tõhususe tagamiseks ja kõrvaltoimete vältimiseks süstitakse ravimit õhukese nõela abil otse silma, st klaaskehasse.
Arstid räägivad ravimite intravitreaalsest süstimisest (intravitreaalne tähendab „klaaskeha sisse“). See ravi toimub operatsioonitoas steriilsetes tingimustes.
Süstid otse silma?
See võib tunduda hirmutav, kuid arst tagab, et protseduur on võimalikult valutu. Silma desinfitseerimisel ja süsteks ettevalmistamisel manustatakse tuimestavaid (lokaalanesteetikum), simatilku. Kui tuimestus mõjuma hakkab, paneb arst paika silmalauhoidiku, mida mõned patsiendid kirjeldavad veidi ebamugavana. Enamus patsiente tajuvad süsti kui kerget nõelatorget või lühiajalist survetunnet, samas kui teised ei tunne absoluutselt midagi.
„Oleksin ma teadnud, et süstimine ei põhjusta valu, oleksin olnud vähem mures.”
„Mind aitas teadmine, et seda ravi on kasutatud juba pikka aega ja et paljud patsiendid taluvad neid süste hästi.“
Intravitreaalne (silmasisene) ravi – protseduur
- Kui patsient tuleb haiglasse, tehakse talle esmalt mitmeid eeluuringuid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas pildi tegemine OCT-seadmega, mis on võrkkesta kiht-kihiti uuring, eesmärgiga teha kindlaks kollatähni ödeemi ehk turse suurus ja ulatus.
- Seejärel tehakse patsiendile nägemistest ja mõõdetakse silmade rõhku.
- Pärast seda arutab arst patsiendiga analüüside tulemusi ja teostab silmauuringu, et otsustada süstimise vajalikkus.
- Kliinikus manustatakse patsiendile silmatilku. Kasutatakse erinevad tilku: mõnel on põletikuvastased toimed, teised vähendavad silmarõhku, kolmandatel on silmi niisutav mõju. Loomulikult saab patsient ka silmatilku, mis tuimestavad silma.
- Kuna intravitreaalne ravi toimub operatsioonisaalis, kus kõik peab olema võimalikult steriilne, saab patsient kitli ja tema juuksed kaetakse kinni.
- Protseduuri teostab silmaarst või spetsiaalse väljaõppega õde.
- Patsient lamab operatsioonivoodil, tema nägu desinfitseeritakse, eriti silma ümbrus.
- Näole asetatakse õhuke leht, millel on ava ligipääsuks ravitavale silmale.
- Uuesti manustatakse silmatilku ja seejärel pannakse paika silmalauhoidik, et hoida protseduuri ajal silma avatuna. Hoidiku paigaldamisel on paljude patsientide jaoks protseduuri kõige ebameeldivam osa juba läbi.
- Seejärel märgistab arst silmas väikese punkti, kuhu tehakse süst.
- Süstimise ajal tunneb patsient ainult kerget ilma valuta survet.
- Vahetult enne süsti saamist on hea hingata sügavalt sisse ja hoida süstimise ajal hinge kinni. Niipea kui arst on lõpetanud, hingab patsient välja. Süst ise ei tee patsiendile haiget, kuid tunne silmas on imelik.
- Kogu protseduur on väga lühike. See toimub 2 minuti jooksul.
- Seejärel eemaldatakse silmalauhoidik, leht võetakse näolt ja nahka puhastatakse joodilahuse maha pesemiseks.
- Patsiendile manustatakse uuesti silmatilku.
Ravijärgne periood
- Pärast süstimist on kõige parem minna koju, olla hämaras ruumis ja võimalusel magada. Kui see ei õnnestu, võib kuulata raadiot või audioraamatut ja sulgeda silmad.
- Kui anesteesia toime lakkab, võib silmas olla ärritav tunne. See leeveneb paari tunni pärast.
- Mõned inimesed märkavad pärast süstimist väikeseid musti laike, mis tekkisid õhust, mis võib süstimise ajal silma sattuda. Need kaovad paari päeva pärast.
- Süstekohale võib tekkida punane täpp. See on ohutu ja kaob tavaliselt nädala või kahe pärast.
- Süstimisjärgsel päeval võib kasutada vajadusel niisutavaid silmatilku. Oluline on vältida silmainfektsiooni: ärge puudutage silmi ega tehke meiki.
Ravi eesmärk: Nägemise stabiliseerimine
Kuna VEGF inhibiitorid toimivad teatud aja jooksul, tuleb süste regulaarselt korrata. AMD on krooniline haigus – see tähendab, et vajate mitmeid järelvisiite ja mitmeid süsteaastaid, kuna haigus võib uuesti kiiresti areneda.
Kui teie järelkontroll on regulaarne ja teile tehakse regulaarselt süsteravi, on võimalik saavutada soodne mõju AMD kulule. Märja AMD ravi eesmärk on nägemise stabiliseerimine.
Vajalike süstide arv sõltub sellest, kui kiiresti teie nägemisteravus pärast süstimist paraneb, stabiliseerub või halveneb. Õige süstimisintervalli leiate koos silmaarstiga. See intervall on individuaalne, kuid tavaliselt 4 kuni 16 nädalat.
Sagedased käigud arsti juurde on märja AMD-ga patsientide ja nende perekondade jaoks koormavad. Seetõttu on teadlased tegelenud uute ravimite välja töötamisega, mida ei ole vaja nii tihti kasutada.
Süsteravi silma – patsientide korduma kippuvad küsimused
Miks tuleks märga AMD-d ravida?
Kui AMD jäetakse ravimata, võib see põhjustada progresseeruvat tsentraalse nägemise kadumist.
Kuidas ma saan oma nägemist jälgida? Kui tihti peaksin seda tegema?
Te saate kontrollida oma nägemise muutumist Amsleri testi abil. Amsleri testi ruudustik on saadaval siin.
Testi on soovitatav kasutada igal nädalal, eraldi kummagi silmaga ning märkida tähelepanekud üles, et arutada neid järgmisel läbivaatusel silmaarstiga. Oluline on märgata muutuseid ruudustiku joontes, kas need on sirged ja sümeetrilised ja kui on eelnevalt olnud muutused, kas muutused on süvenenud.
Kas süstid teevad valu?
Enne protseduuri manustatakse teile silmatilku, mis vähendavad või hoiavad ära valu süstimise ajal. Võite siiski tunda kerget valu või ebamugavust.
Kas ma võin pärast süsti silmi hõõruda?
Ärge hõõruge silmi pärast süstimist. Väga oluline on vältida süstijärgset silmainfektsiooni.
Kas ma võin pärast süstimist kasutada tavalisi silmatilku?
Jah. Kui te ei ole kindel, pidage nõu oma silmaarstiga.
Kas ma võin ujuda või pesta pärast süstimist?
Mitte kohe pärast protseduuri, ent küsige silmaarsti käest täpsemat teavet.
Kui kaua tuleb ravi jätkata?
Peaaegu kõikidel juhtudel tuleb ravi (silmasiseseid süste) korrata pikema aja jooksul, vähemalt esimesel raviaastal. Teie kui patsiendi jaoks võib võtta visiitidel käimine üsna palju aega ja vajada korraldamist ning lähedaste või toetajate kaasamist.
Siiski on teie nägemise stabiliseerumiseks või isegi paranemiseks oluline, et käiksite silmaarsti juures plaanilistel läbivaatustel ja ravi saamas korrapäraselt, nii nagu arst seda soovitab.
Kasutatud kirjandus
Behandlung/Therapie [Ravi/teraapia]. (loetud 08. 11. 2021)
Die Altersabhängge Makuladegeneration (AMD) [Vanusest tingitud kollatähni degeneratsioon (AMD)]. Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (välja antud: 2018). (loetud 06. 11. 2021).
Hennighausen U. et al. Altersabhängige Makulauegeneration [Vanusest tingitud kollatähni degeneratsioon] Geriatrie-Report [Geriaatriline aruanne] 2021; 16(2): 16-20. (loetud 08. 11. 2021)
Altersabhängge Makulauegeneratsioon [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon]. (loetud 08. 11. 2021)
Intravitreale Injektion von VEGF-Hemmern (IVOM-Therapie) [VEGF-i inhibiitorite intravitreaalne süstimine (IVI ravi)]. (loetud 10. 11. 2021)
Sönke Baumüller, MD: Die Altersabhängge Makuladegeneration – ein Leitfaden für Betroffene [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon – juhend mõjutatud patsientidele].
Tellimusraamatud, Norderstedt. ISBN 978-3-7392-2528-9
Stahl A: Diagnostik und Therapie der altersabhängigen Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni diagnoosimine ja ravi]. Deutsches Ärzteblatt 2020; 117: 513-519. (loetud 11. 11. 2021)
M-EE-00001093