Suhkrutõbi ehk diabeet on krooniline süsteemne ainevahetushaigus, mis mõjutab tervet organismi, seega ka silmi. Üks diabeedi tüsistusi on diabeetiline kollatähni (maakula) ödeem ehk turse (DME) – haigus, mis võib tõsiselt kahjustada nägemist.
Diabeet ja silmahaigused – kuidas need omavahel seotud on?
Diabeedist tingitud muutusi põhjustab kõrgem veresuhkru tase. Sellises keskkonnas ei suuda verelibled endaga siduda piisavalt kudede varustamiseks vajalikku hapnikku. Tekib hapnikuvaegus ehk hüpoksia, mis käivitab mitmed biokeemilised protsessid, mille tulemuseks on veresoonte seinte ja erinevate kudede kahjustus üle kogu keha.
Võrkkest ja kollatähn
Silma tagaosa ehk silmapõhi koosneb mitmest kihist, millest olulisem on reetina ehk võrkkest.
Võrkkest on silma sisekoe valgustundlik kiht (joonis 1). Võrkkesta keskel asub kollatähn (maakula), mis on ligikaudu sama suur kui lääts ja selles on eriti suur arv fotoretseptoreid. Kollatähni keskel on nõgusus, mida nimetatakse ladina keeles fovea centralis. See nõgusus, mille läbimõõt on ainult u 1,5 mm, tagab, et meie silmad tajuvad ka kõige väiksemaid detaile. Nägemine silma võrkkesta välisosas ehk perifeerias on vähem täpne ja tagab pigem üldist orienteerumist.
Joonis 1: Silma ristlõige. Kollatähn ja fovea centralis on eriti olulised terava nägemise jaoks.
Diabeetiline võrkkesta kahjustus
Diabeedist tingitud muutused silmas võivad olla spetsiifilised (näiteks diabeetiline läätse osmoos, diabeetiline retinopaatia) kui ka mittespetsiifilised (näiteks kuiv silm, glaukoom, hallkae ehk katarakt).
Kõige tõsisem silmade kahjustus on diabeetiline retinopaatia (DR) ehk väikeste veresoonte muutused silmamuna seestpoolt vooderdavas reetinas ehk võrkkestas. Diabeetiline retinopaatia on endiselt levinuim pimeduse põhjustaja töövõimelise elanikkonna seas.
Seda haigust võib väga üldiselt võttes jagada kolmeks rühmaks:
- Taustaretinopaatia ehk kergemad muutused, mis ei põhjusta nägemise langust. Selles etapis võib täheldada veresoonte seinte kahjustusi, veresoonte pundumist ja väikseid verevalumeid võrkkestas.
- Proliferatiivne retinopaatia ehk nägemist ohustavad muutused. Selles staadiumis hakkavad hüpoksia ehk hapnikuvaeguse kompenseerimiseks kasvama uued veresooned ehk neovasad. Kahjuks sellistes tingimustes tekkinud veresooned lekivad, põhjustades verevalumeid reetina pinnale ja klaaskehasse.
- Diabeetiline makulopaatia ehk kahjustus kollatähni alal. Kollatähn ehk maakul on väike ala reetina keskel, teravalt nägemiseks peavad valguskiired läbi silma eesmiste osade koonduma just maakuli keskele ehk foveasse. Seetõttu hakkavad ka väikesed muutused maakulis üsna ruttu nägemist häirima.
Diabeetiline kollatähni ödeem tekitab muutusi võrkkesta keskosas, põhjustades sümptomeid juba varasemates staadiumites. Igas diabeetilise retinopaatia etapis võib esineda maakuli turse ehk diabeetiline kollatähni turse (inglise keeles Diabetic Macular Edema ehk DME). Tegemist on kõige sagedasema nägemist kahjustava muutusega.
Mis on diabeetiline kollatähni turse?
Diabeetiline kollatähni turse on silmahaigus, mis tekib sageli diabeedi tagajärjel. Võrkkesta keskosas ehk kollatähnis (maakulis) tekkinud turse või paksenemine, muudab nägemise häguseks ja moonutatuks.
Millised on selle haiguse tekkepõhjused?
Peamine põhjus on silma võrkkesta veresoonte haigus. Veresooned võivad diabeedi tõttu muutuda läbilaskvaks või moodustada väikeseid väljavenitusi. Vedelik ja ladestused kogunevad võrkkestale, eriti makula piirkonda. Riskifaktoriks peetakse ka kõrget vererõhku või kõrget vere rasvasisaldust.
Diabeetilise kollatähni turse sagedus ja riskitegurid
Võrkkesta kahjustus on üks diabeedi tavalistest tüsistustest. Diabeetiline retinopaatia esineb umbes ühel kolmandikul diabeedipatsientidest.
Diabeetiline kollatähni turse mõjutab peaaegu 7 protsenti kõigist diabeedipatsientidest ja esineb 1. tüüpi diabeediga patsientidel veidi sagedamini kui 2. tüüpi diabeediga patsientidel. DME on läänemaailma keskealistel inimestel üks kõige levinumaid nägemiskahjustuse ja pimedaks jäämise põhjuseid. DME mõjutab mõlemat silma ligikaudu 60 protsendil patsientidest.
Haiguse väljakujunemisele aitavad kaasa mitmed tegurid:
- Veresuhkru taseme tõus
- Diabeedi pikaajaline esinemine
- Hüpertensioon
Lisaks võivad haigestumise riski suurendada rasva ainevahetushäire ja diabeetiline neerufunktsiooni häire.
Ennetamine: mida saab teha oma silmade tervise heaks
Oluline on hoida oma vere glükoositase hea ja stabiilsena, sest kõrge või väga muutuv vere glükoositase põhjustab võrkkesta kahjustumist.
Hoolt tasub kanda tervisliku toitumise ja kehalise liikumise eest.
Määratud diabeediravimit tuleb võtta järjekindlalt või viia kooskõlas perearsti või diabeediõega läbi insuliinravi.
Kõrge vererõhk vajab ravi – mõningaid diabeedi kahjulikke tagajärgi saab vältida vererõhu alandamisega.
Suitsetamisest loobumine on hea, sest suitsetamine kahjustab veresooni.
Silmi tasub kontrollida regulaarselt.
Oluline on teada, et diabeedi tagajärjel tekkinud võrkkestakahjustus või kollatähni turse ei põhjusta varajases staadiumis valu ega sageli ka nägemishäireid. Samas saab võrkkesta kahjustusi edukamalt ravida just varasemates faasides. Silmaarst saab tuvastada varajasi muutusi silmades ja alustada vajadusel õigeaegset ravi.
Amsleri test
Amsleri test on lihtne viis kontrollida nägemist kodus. Amsleri test on tumedate joonte ja keskel oleva musta täpiga ruut (joonis 2).
Terve silm näeb sirgete tumedate joontega ruudustikku, mis moodustab keskel ruudu ja musta täpi. Kui nägemine halveneb diabeedi tõttu, on jooned lainelised, katkendlikud või moonutatud. Esineda võivad tumedad ja hägusad alad, eriti nägemisvälja keskel.
Joonis 2: Amsleri ruudustik
Testi tegemiseks toimige järgmiselt:
- Kui kannad prille, kasuta neid testi tegemise ajal.
- Kata kumbki silm eraldi kinni, et kontrollida mõlema silma nägemist. Oluline on mitte sulgeda kaetud silma, sest see võib tulemust moonutada.
- Vaata ruudustikku 30–40 cm kauguselt.
- Vaata otse musta punkti ruudustiku keskel.
- Teise silma kontrollimiseks korda samme 1–4.
Kui jooned on hägused või lainelised või nägemisalasse tekivad tumedad või tühjad alad, tuleb sellest rääkida oma silmaarstiga!
Küsimused ja vastused diabeediga seotud silmahaiguste kohta
Mu isa on 66-aastane ja ta saab diabeedi ja hüpertensiooni tabletiravi. Ta on juba mõnda aega kurtnud, et tal on üha raskem ajalehte lugeda. Silmaarst diagnoosis tal hiljuti mõlemas silmas diabeetilise kollatähni turse. Mis see täpselt on?
Diabeet kahjustab väikeseid silmades olevaid veresooni. Seetõttu võib nendest veresoontest pärinev vedelik lekkida ümbritsevasse koesse. Kollatähn on kõige teravama nägemisega koht, mis võimaldab meil tajuda detaile. Kuna üha läbilaskvamatest veresoontest pärinev vedelik koguneb kollatähni piirkonda, siis see tursub (arstid nimetavad seda kollatähni ödeemiks), mis võib põhjustada mitmesuguseid nägemishäireid. Mida varem diabeetiline kollatähni ödeem tuvastatakse, seda paremad on ravivõimalused.
Mul diagnoositi hiljuti 2. tüüpi diabeet ja mulle on määratud tabletiravi. Lugesin äsja, et diabeet võib põhjustada mitmesuguseid tüsistusi ja ka teisi haiguseid. Fakt, et diabeet võib mu nägemise halvemaks muuta, teeb mulle palju muret. Mida ma teha saan?
Kui see on veel tegemata, siis tasub leppida kokku aeg silmaarsti visiidiks. Silmaarst uurib nägemist ja silmapõhja ning hindab võrkkesta ja kollatähni.
Silmade tervise jaoks on oluline, et vere glükoositase oleks hästi kontrolli all. Jätka diabeediravimite võtmist, mida arst on välja kirjutanud ning käi regulaarselt kontrollis. Kõrge vererõhu korral tuleb seda langetada.
Küsimused ja vastused diabeediga seotud silmahaiguste kohta
Kaksteist aastat tagasi diagnoositi mul 1. tüüpi diabeet. Parema silma nägemine on halvenenud, seega külastasin hiljuti silmaarsti. Ma saan praegu ravi kollatähni turse tõttu paremas silmas. Kas see haigus võib tekkida ka minu vasakusse silma?
Seda ei saa kindlalt prognoosida.
Uuringud on näidanud, et diabeetiline kollatähni turse ei kujune alati välja mõlemas silmas: Umbes 40 protsendil juhtudest on mõjutatud ainult üks silm.
Allikad
Zuckerbedingte Netzhauterkrankung (Diabettische Retinopathie) [Veresuhkruga seotud võrkkesta haigus (diabeetiline retinopaatia)].
Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (DOG [Deutschen Oftalmologischen Gesellschaft]). (loetud 24. 01. 2022)
Diabetes – Schäden an der Netzhaut: Vorbeugen und behandeln [Diabeet – Võrkkesta kahjustus: Ennetamine ja ravi].
Patientleitlinie [Juhend patsiendile], 2. väljaanne, 2016, versioon 2. (loetud 24. 01. 2022)
Hammes HP et al.: Diabetes und Augenecrankungen [Diabeet ja silmahaigused].
Ning: Deutscher Gesundheitsbericht Diabetes 2021 [Saksa diabeeditervise aruanne 2021]. (loetud 24. 01. 2022)
Kloos P: Diabetische Retinopathie – Zusammenarbeit schafft Erfold [Diabeetiline retinopaatia – Koostöö tähendab edu].
(loetud 24. 01. 2022)
Spital G: Therapie des diabetischen Makulaödems [Juhend haiglatele: Diabeetilise kollatähni ödeemi ravi].
Diabetologe [Diabetoloog] 2018; 14:
Diabeetilise võrkkesta skriining: Lühijuhend.
World Health Organization, Regional office for Europe [Diabeetilise võrkkesta uuring: Lühijuhend. Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa piirkondlik kontor]. (loetud 24. 01. 2022)
Bundesamt_für_Statistik [Riiklik_statistikaamet, „Personen mit Diabetes nach Geschlicherecht, Alter, Bildungsniveau, Sprachgebiet [Diabeediga isikud soo, vanuse, hariduse, keelevälja lõikes], mujal liigitamata (viimati loetud: 19. märts 2022)
Holekamp NM, „Ülevaade diabeetilisest kollatähni ödeemist“, AJMC 2016; 22: lk 284 – lk 291, 2016
M-EE-00001078