Ümbritsevast keskkonnast saadavatest aistingutest tajume enamikku just silmadega. Kui silmanägemine halveneb, võib see piirata igapäevaseid tegevusi ja tekitada frustratsiooni. On olemas mitmeid seadmeid, mis muudavad igapäevaelu lihtsamaks ja aitavad säilitada iseseisvat hakkamasaamist. Sugulased ja sõbrad saavad olla suureks toeks.
- On häid päevi ja halvemaid päevi. Ei tasu end koormata kujutlusega, et alati tuleb anda endast parim.
- Enda jaoks tuleb võtta aega
Seadmed igapäevaelu paremaks korraldamiseks
Tehnilised seadmed võivad igapäevaelu lihtsustada. Mõned neist seadmetest on loodud spetsiaalselt nägemislangusega inimestele, teised on lihtsalt head abivahendid. Näiteks häälega varustatud kellad, kaalud või värvituvastusseadmed ja masinad, mis aitavad hoida korda või teha majapidamistöid.
Lugemine ja kirjutamine
- On olemas spetsiaalsed telefonid ja arvutiklaviatuurid, millel on suuremad numbrid ja tähed, et muuta nende kasutamine lihtsamaks.
- Tänapäevastel nutitelefonidel on ka sisseehitatud funktsioon vaegnägijatele, et ekraan oleks hõlpsamini loetav.
- Värvilise paberi kasutamine muudab kirjutamise lihtsamaks, suurendades kontrasti. Samuti on käepärasemad paksemad pliiatsid ja kirjutusvahendid.
- Luubid muudavad raamatud, ajakirjad ja väikesed fondid lihtsamini loetavaks.
- Laualambi kasutamine võib vähendada teksti suurendamise vajadust.
- Arvuti kasutamisel saab muuta mitut funktsiooni, et teksti oleks lihtsam lugeda või kirjutada.
- Arvuti ja nutitelefoni dikteerimisfunktsioon aitab kirjutada sõnumeid, sisestada telefoninumbreid ja hallata rakendusi.
- Nutitelefoni kaamerat saab kasutada suurendusklaasi või taskulambina.
- Ekraani reguleerimine võib vähendada töötamise ajal ekraani peegeldumist.
- Funktsioon „Voice Over“ (ekraanilugeja) ja audioraamatud on head lahendused, et silmi puhata. Samu lahendusi saab kasutada näiteks ostunimekirja koostamisel.
Kodu ja töökoht
Kodus ja kontoris muudavad lihtsad abinõud igapäevaelu ja liikumise oluliselt lihtsamaks:
- Valgustus. Kaudne valgus valgustab ruume paremini. Ühtlane ere valgustus on vähem väsitav kui sage vahetus tumedamate ja heledamate alade vahel.
- Väga suur abi võib olla automaatsetest valgusanduritest.
- Valgustatud pistikupesad ja öövalgustus tagavad ohutuse pimedas.
- Kodu saab sättida nii, et kõik igapäevased asjad oleksid kergelt kättesaadavad. Näiteks pange võtmed, prillid, rahakott ja nutitelefon alati samasse kohta tagasi.
- Pinnad tasub hoida puhtad ja lihtsad – mustriga vaibad ja tapeet võivad põhjustada visuaalset segadust.
- Värviline uks ja aknaraamid, samuti suure kontrastsusega ukse- ja kapikäepidemed võivad muuta suuna leidmise lihtsamaks.
- Toiduvalmistamisel saab sõrmi terava noa eest kaitsta sõrmekatte või spetsiaalse köögikindaga.
- Vanni/duši juurde saab paigaldada käepideme.
- Kontrastete värvidega esmeid on lihtsam ära tunda.
- Esemete, näiteks šampooni- või seebipudelite eristamiseks saab kasutada eredates toonides teipi või värvi.
- Tööinspektsioon ja Eesti Pimedate Liit saavad anda nõu sobivate lahenduste leidmiseks töökohal. Näiteks milline on sobiv valgustus, arvutite suumimistarkvara jne.
Liiklemine
Kui sõiduki juhtimine ei ole nägemise kahjustumise tõttu enam võimalik, on liiklemiseks ka muid võimalusi:
- Juba ennetavalt tasub uurida ühistranspordi marsruute, et leida liikumiseks parimad võimalused.
- Abi küsimine: pere ja sõbrad toetavad kindlasti hea meelega.
- Lisateavet saab kohalikust omavalitsusest või Eesti Pimedate Liidust.
Silmanägemise halvemine ja vaimne tervis
Nägemist piirav haigus mõjutab sageli inimese meeleolu ja elukvaliteeti. Inimesed, kellel on raske ära tunda liiklusmärke ja lugeda ühistranspordi sõiduplaane, tunnevad end sageli abitu ja eksinuna. Kui nägusid on raske ära tunda, võib inimene tunda end teiste seas ebamugavalt. See võib viia üksinduse ja isolatsioonini, mis muudab olukorra halvemaks.
Kui pinged ja konfliktid lähedasega on haiguse tõttu sagenenud, üksi kodus olemise aeg suurenenud veelgi ja võimust on võtnud meeleheide, soovitame otsida arstilt abi.
Kuidas pere ja lähedased saavad toetada?
Paljud inimesed tunnevad end abituna ega tea täpselt, kuidas aidata. Võib tekkida palju küsimusi. Näiteks milliseid piiranguid haigus põhjustab, kuidas see suhteid mõjutab, kas tuleks loobuda oma tulevikuplaanidest.
Oluline on rääkida
Paljud patsiendid kardavad oma iseseisvuse pärast ja tunnevad, et nad on lähedastele koormaks, seega tõmbuvad sageli endasse ja sulguvad emotsionaalselt. Pereliikmed võivad tunda end abitu, vihase või ülekoormatuna. Tulemuseks on vastastikune süütunne ja üksindus.
Sellises olukorras tuleb teha jõupingutusi, et hoida emotsionaalset avatust ja lähedust. Küsida, mida lähedane vajab ja millist tuge soovib. Rääkida tuleb, kuid lähedase iseseisvuse säilimise nimel ei tasu üle võtta kõiki kohustusi ja otsustusi. Kehva nägemisega inimesed tahavad jääda võimalikult iseseisvaks ja säilitada oma vabadust.
Haigusega toimetulek ja kohustuste muutus võib põhjustada inimeste vahel pingeid. Abiks on suhtlemine samast haigusest mõjutatud inimestega või nõupidamine spetsialistiga, kes ei kuulu nende endiga vahetult suhtlevate inimeste ringi.
Praktiline abi
Kollatähni kärbumisega inimesed võivad vajada abi igapäevaelu korraldamisel. Näiteks kui patsient saab raviks silmasiseseid süste, võib olla väga vajalik saata teda arsti visiidil. Kaaslane saab märkida üles olulist infot vestlusest arstiga ja tuletada meelde kodus tekkinud küsimusi.
Praktiline tugi autojuhtimise, asjaajamise, remontimise või majapidamistööde tegemisel võib olla suureks abiks. Võimaluse korral jagada need ülesanded mitme inimese vahel.
Enese eest hoolitsemine
Elu koos krooniliselt haige inimesega võib olla kurnav ja tuua kaasa palju väljakutseid. Seetõttu on väga oluline säilitada oma suhted ja hobid, et mitte keskenduda kogu aeg haigusele. Tore on koos teha midagi ilusat, planeerida puhkust, mis teeb head ja annab jõudu.
Koos õnnelike hetkede nautimine
Rääkimine samast haigusest mõjutatud inimestega võib lihtsustada haigusega toimetulekut ja aidata tulla toime tunnetega.
Paljud patsiendid ja nende lähedased töötavad haiguse ajal teadlikult välja tegevusi, mis aitavad tuua igapäevaellu helgust ja rõõmu. See võib tähendada ühist tantsukursust, regulaarseid õhtuid, kus katsetatakse uusi retsepte, või ühiseid reise. Lühike muretu puhkus või osalemine kultuurisündmustel pakub naudingut ja inspiratsiooni.
Kasutatud kirjandus
Sehhilfen und Hilfsmittel [Nägemise abivahendid ja tööriistad]. (loetud 11. 11. 2021)
Baumüller S: Die Altersabhängige Makuladegeneration – ein Leitfaden für Betroffene [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon – juhend mõjutatud patsientidele].
Tellimusraamatud, Norderstedt.
ISBN 978–3–7392–2528-10
Smartphones und Tablets [Nutitelefonid ja tahvelarvutid]. (loetud 11. 11. 2021)
Auswirkungen auf die Lebensqualität [Mõju elukvaliteedile]. (loetud 11. 11. 2021)
Luba mind. (avatud 30. 11. 2021)
Hilfe im Alltag: Wie Angehörige chronisch kranke Menschen bestmöglich unterstützen [Abi igapäevaelus: kuidas pereliikmed saavad pakkuda parimat tuge krooniliselt haigetele inimestele]. (avatud 13. 01. 2022)
PRO RETINA Deutschland e.V.: Berichte aus der Angehörigenarbeit [Aruanded töö kohta pereliikmetega]. (avatud 13. 01. 2022)
M-EE-00001076