Vanusega seotud kollatähni kärbumine ehk degeneratsioon (age-related macular degeneration ehk AMD) on krooniline silmahaigus, mis on patsientidele ja nende peredele suureks ootamatuseks, sest nägemisteravuse langus mõjutab oluliselt kogu elu. Siit lehelt leiate infot kollatähni kärbumisega (degeneratsiooniga) seotud haiguse kohta, et aidata teil ja teie perel uue olukorraga toime tulla.
- Mis on vanusega seotud kollatähni degeneratsioon?
- Kuidas see haigus areneb?
- AMD vormid
- Kuiv või märg AMD?
- Millised on AMD tekke riskitegurid?
- Korduma kippuvad küsimused patsientidelt
Mis on vanusega seotud kollatähni degeneratsioon?
Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (age-related macular degeneration ehk AMD) on krooniline haigus, mille esinemissagedus tõuseb vanusega (sagedamini pärast 55. eluaastat). AMD võib mõjutada mõlemat silma või esialgu ainult ühte silma. AMD tekib kollatähnil (kollatähn ehk maakul), mis asub võrkkesta keskmes, silma tagaosas (joonis 1).
Kollatähn on umbes riisitera suurune, ent sisaldab eriti suurel arvul fotoretseptoreid, millest oleneb terav nägemine. Kollatähnil on oluline roll lugemisel, nägude äratundmisel, detailide tajumisel ja värvide eristamisel. Ülejäänud võrkkest tuvastab kontuure ning heleda ja tumeda kontraste.
Joonis 1. Silma ristlõige. Kollatähn on võrkkesta osa, mis on eriti oluline teravaks nägemiseks.
Kuidas haigus areneb?
AMD hakkab arenema siis, kui ainevahetuse jääke ei ole võimalik võrkkestas enam tavapäraselt lagundada ja need ladestuvad väikeste kolletena, nn druusidena võrkkestal. See ei põhjusta tavaliselt nägemise kaotust, kuid mõned patsiendid märkavad kontrastsustaju muutust ja silma aeglasemat kohanemist valguse muutudes.
Mõnedel patsientidel varajane AMD staadium progresseerub. Haiguse hilised staadiumid on erinevad: kuiv AMD (tuntud kui „kollatähni geograafiline atroofia“) ja märg AMD (tuntud kui „neovaskulaarne AMD“).
AMD vormid
Joonis 2. AMD vormid
Kuiv või märg AMD?
Kuiva AMD korral hävinevad valgust tuvastavad rakud. Selle tulemuseks on nägemise aeglane progresseeruv kaotus nägemisvälja keskmes (joonis 3). AMD kuiv vorm võib lõpuks progresseeruda (areneda) märja AMD-ni.
Märja AMD korral moodustuvad vastusena druusidele võrkkesta alla väikesed (uued) veresooned. Seetõttu räägivad arstid ka „neovaskulaarsest“ AMD-st (lühend: nAMD – neovaskulaarne tähendab „hiljuti moodustunud veresooned”). Kuna hiljuti moodustunud veresooned on vähem stabiilsed ja tavapärasest lekkivamad, võib sattuda vedelikku või verd ümbritsevasse koesse (joonis 5), mis seetõttu tursub.
Vedeliku “leke” kollatähni piirkonnas võib nägemist tõsiselt kahjustada. AMD-ga inimesed kaotavad sageli selgelt ja teravalt nägemise võime. Siiski säilib ruumiline orienteerumine, taju perifeerses (äärmises) vaateväljas ning „heleda” ja „tumeda” eristamine. Näod ja otse nägemisteel olevad objektid ei ole sageli enam äratuntavad (joonis 3), samas kui patsiendid suudavad tuvastada liigutusi ja objekte silma nurgas.
Erinevalt AMD kuivast vormist võib märg AMD progresseeruda tihti palju kiiremini. Siiski saab seda edukalt ravida, kui ravi alustatakse varakult.
Joonis 3. Normaalne nägemine võrreldes nägemisega märja AMD korral.
Terve silm
Joonis 4. Terve silma struktuur.
Märja AMD-ga silm
Joonis 5. Märja AMD-ga silm. Märja AMD korral moodustuvad lekkivad (uued) veresooned, millest imbub vedelik ümbritsevasse koesse. See põhjustab võrkkesta turset.
Millised on AMD tekke riskitegurid?
AMD täpset põhjust ei ole veel kindlaks tehtud. Siiski on mitmeid tegureid, mis võivad AMD tekke riski suurendada.
Riskitegurid:
- vanus (vanusega seotud kollatähni degeneratsioon)
- suitsetamine
- hüpertensioon
- ebatervislik toitumine (vähe puu- ja köögivilja, alkohol, suur loomsete rasvade sisaldus)
- UV-kiirgus ja nähtava valguse sinine osa
Mõnedes peredes esineb kollatähni degeneratsiooni sagedamini, kuid AMD-d ei peeta klassikaliseks pärilikuks haiguseks. AMD-d diagnoositakse sagedamini naistel kui meestel.
Patsientide korduma kippuvad küsimused
Kuidas mõjutab AMD nägemist?
Mõju sõltub muu hulgas haiguse staadiumist ja AMD vormist (kuiv või märg).
Kollatähn asub võrkkesta keskmes ja sellest sõltub tsentraalne selge nägemine. Kui AMD kahjustab kollatähni, halveneb nägemisteravus eelkõige keskses nägemisväljas. See võib häirida näiteks lugemist, nägude äratundmist ning detailide tuvastamise võimet. Haigus ei mõjuta tavaliselt võrkkesta välimist osa.
AMD võib põhjustada nägemise kahjustumist, sellest tulenevate piirangutega. Oluline on, et AMD-st mõjutatud patsiendid õpiksid allesjäänud nägemist maksimaalselt ära kasutama, säilitades nii palju kui võimalik sõltumatuste ja iseseisvuse. Olemas on mitmeid optilisi seadmeid, mis aitavad sõltumatust ja iseseisvust säilitada.
Kas AMD mõjutab alati mõlemat silma ühtemoodi?
Peaaegu kahel kolmandikul patsientidest on mõlemas silmas sama AMD aste. Siiski on ka inimesi, kellel haigus mõjutab alguses vaid ühte silma. Uuringud näitavad, et viie aasta jooksul tekib AMD teises silmas ligikaudu 19–28% patsientidest. AMD ei ole alati sümmeetriline. Mõnedel patsientidel mõjutab AMD raskemalt ühte silma, samas kui teise silma nägemine on oluliselt parem. On oluline, et silmaarst kontrolliks alati mõlemat silma, et teise silma mis tahes kahjustumist oleks võimalik tuvastada varases staadiumis.
Kas ma saan AMD ennetamiseks midagi teha?
- Kõige olulisem ennetav meede silmade tervise seisukohast on suitsetamisest loobumine.
- Kui teil on kõrge vererõhk, ravige seda süsteemselt. Olge füüsiliselt aktiivne ja tehke regulaarselt sporti.
- Jälgige oma kehakaalu ja tervislikku toitumist, tarbides puu- ja köögivilju ning toiduaineid, mis sisaldavad oomega-3 rasvhappeid (nt rasvased kalad ja pähklid).
- Jooge vähem alkoholi.
- Kaitske silmi pimestamise ja UV-kiirguse eest sobivate prillide või kontaktläätsedega.
- Kui märkate muutust nägemises, võtke kohe ühendust silmaarstiga.
Kasutatud kirjandus
Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)] – gesundheitsinformation.de. (loetud 06. 11. 2021)
Meditsiinidoktor Sönke Baumüller: Die Altersabhängige Makuladegeneration – ein Leitfaden für Betroffene [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon – juhend mõjutatud patsientidele].
Tellimusraamatud, Norderstedt.
ISBN 978–3–7392–2528-9
Die Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)].
Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (väljaandja: 2018) (loetud 06. 11. 2021)
GBE-Themeenheft Blindheit und Sehbehinderung [GBE teemamärkmik pimedaksjäämise ja nägemise kahjustumise kohta].
Robert Koch-Institut, Berliin 2017 (lk 11f) (link loetud 06. 11. 2021)
Entsteung der Makuladegeneration [Kollatähni degeneratsiooni algus] (06. 11. 2021)
Risikofaktoren und Vorbeugung [Riskitegurid ja ennetus] (loetud 06. 11. 2021)
Altersbedingte Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon] (loetud 11. 11. 2021)
Stahl A: Diagnostik und Therapie der altersabhängigen Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni diagnoos ja ravi].
Deutsches Ärzteblatt [Saksa Arstide Leht] 2020; 117: 513–519 (loetud 11. 11. 2021)
Risikofaktoren und Vorbeugen [Riskitegurid ja ennetus] (loetud 11. 11. 2021)
M-EE-00001077