Diabeetilise maakuli ödeemi ehk turse (diabetic macular edema ehk DME) lõpliku diagnoosi võib panna ainult silmaarst (oftalmoloog). Läbivaatus silmaarsti juures algab aruteluga teie varasemate ja praeguste terviseprobleemide üle. Muu hulgas soovib silmaarst teada, kas teil on peale diabeedi muid haigusi, milliseid ravimeid kasutate ja kas teil esineb juba nägemishäireid.
Sellele järgnevad uuringud.
Nägemisteravuse määramine.
- Silma eesmiste segmentide (konjunktiiv, sarvkest, vikerkest ja silmalääts) uuring pilulambiga.
- Silmapõhjauuring: esmalt laiendatakse pupilli silmatilkadega, et oftalmoloog saaks uurida võrkkesta ja klaaskeha.
- Pupillide laiendamine võib pärast läbivaatust põhjustada nägemise halvenemist, seega ei tohiks te mõne tunni jooksul autot juhtida.
Kui võrkkesta kahjustus on juba tekkinud, on abiks edasised uuringud.
- Silmasisese rõhu mõõtmine.
- Optiline koherentne tomograafia (OCT): Selle uuringu käigus suunatakse võrkkesta kahjutu laservalgus. See võimaldab näidata võrkkesta erinevaid kihte, et arst saaks hinnata, kas koevedelik on kogunenud maakuli sisse (joonised 1 ja 2). OCT annab väga täpse ülevaate võrkkesta väikseimatest struktuuridest ja seda saab kasutada ka ravi edukuse jälgimiseks.
- Fluorestseiin-angiograafia: käsivarre veeni süstitakse värvainet, mis läheb silmpõhja veresoontesse. See võimaldab oftalmoloogil paremini hinnata silmaveresooni ja tuvastada ravi vajavaid maakulakahjustusi.
Joonis 1: Terve võrkkest ilma akumuleerunud vedelikuta. Maakul on nähtav kujutise keskel „lohuna”; võrkkesta struktuur koosneb iseloomulikest, tavalistest kihtidest.
Joonis 2: Võrkkest diabeetilises maakuli ödeemis (DME) koos vedeliku kogunemisega maakuli all olevatesse kudedesse (tumedatesse piirkondadesse). Võrkkesta kihid on ebakorrapärased ja välja ulatuvad.
Kuidas tunnevad ennast patsiendid, kui neil diagnoositakse diabeetiline maakuli turse (DME)?
Nägemishäired põhjustavad ebakindlust ja ärevust. Inimesed, kellel on äsja diagnoositud diabeetiline maakula ödeem, on sageli arstiga nõu pidades nii ärevil ja emotsionaalsed, et nad ei suuda selgelt mõelda ega oma küsimusi sõnastada.
Patsientide mõtted pärast diagnoosi.
„Kas pean nüüd elu lõpuni ravil käima? Milline on minu prognoos? Pärast diabeetilise maakula ödeemi diagnoosi olin nii šokis, et ei suutnud esitada küsimusi, mida tahtsin.”
„Ma ei teadnud eriti midagi kollatähnist ja ma ei osanud esitada ka täpsustavaid küsimusi.”
„Mulle tuli pähe tuhat küsimust. Kas jään pimedaks? Kas ma kaotan töö? Kust saan psühholoogilist ja rahalist abi?”
„Tahaksin olla haigusega paremini kursis.
„Mul oli hea meel, et minuga oli keegi kaasas, kes aitas hiljem arsti juttu meelde tuletada.”
„Loodan, et teised patsiendid saavad võimalikult palju infot, et nad ei peaks ravi kartma.”
Allikad
Diabetes – Schäden an der Netzhaut: Vorbeugen und behandeln [Diabeet – Võrkkesta kahjustus: Ennetamine ja ravi].
Patientleitlinie [Juhend patsiendile], 2. väljaanne, 2016, versioon 2. (avatud 24. 01. 2022)
Hammes HP et al.: Diabetische Retinopathie und Maculopathie [Diabeetiline retinopaatia ja makulopaatia].
Diabetologie [Diabetoloogia] 2021; 16 (lisa 2): P.329-P.335. (avatud 25. 01. 2022)
M-EE-00001079