Diabeet võib põhjustada mitmeid tüsistusi ja mitmesuguseid haiguseid. Üks neist on diabeetiline maakula (kollatähni) ödeem ehk turse (DME) – haigus, mis võib tõsiselt kahjustada nägemist.
Diabeet ja silmahaigused – kuidas need omavahel seotud on?
Diabeet on sageli esinev krooniline ainevahetushaigus, mida iseloomustab vere glükoosisisalduse tõus. Aastate jooksul põhjustab vere kõrge glükoositase muutusi veresoontes üle kogu keha, mis tähendab, et diabeedi kahjulikud tagajärjed võivad avalduda ka neerudes või südame ja veresoonkonnas.
Diabeet võib mõjutada ka silmi, sest vere kõrge glükoositase võib kahjustada võrkkesta väikeseid veresooni — see põhjustab nägemise halvenemist.
Võrkkest ja kollatähn
Diabeetiline silmakahjustus tekib peamiselt võrkkestas ehk reetinas ja kollatähnis ehk maakulis.
Võrkkest on silma sisekoe valgustundlik kiht (joonis 1). Võrkkesta keskel asub kollatähn (maakula), mis on ligikaudu sama suur kui lääts ja selles on eriti suur arv fotoretseptoreid. Kollatähni keskel on nõgusus, mida nimetatakse ladina keeles fovea centralis. See nõgusus, mille läbimõõt on ainult u 1,5 mm, tagab, et meie silmad tajuvad ka kõige väiksemaid detaile. Nägemine silma võrkkesta välisosas on vähem täpne. Need võrkkesta välisosad võimaldavad ainult üldist orienteerumist.
Joonis 1: Silma ristlõige. Kollatähn ja fovea centralis on eriti olulised terava nägemise jaoks.
Diabeetiline võrkkesta kahjustus
Püsivalt kõrgenenud vere glükoositase võib põhjustada võrkkesta kahjustusi. Kõige tavalisemad on:
- võrkkesta veresoonte kahjustus, mida nimetatakse ka diabeetiliseks retinopaatiaks ning
- vedeliku patoloogiline kogunemine kollatähni ehk maakuli ödeem või diabeetiline makulopaatia.
Diabeetiline võrkkestahaigus areneb järk-järgult mitme aasta jooksul. Haiguse varajast staadiumit nimetatakse mitteproliferatiivseks diabeetiliseks retinopaatiaks. Selles etapis võib täheldada veresoonte seinte kahjustusi, veresoonte pundumist ja individuaalset verejooksu võrkkestas.
Haiguse progresseerumisel tekib proliferatiivne diabeetiline retinopaatia (proliferatiivne tähendab kiiret kasvu): võrkkestas moodustuvad uued veresooned, mis on haprad ja põhjustavad seetõttu kergeid verejookse.
Diabeetilise retinopaatia kahjustus piirdub peamiselt võrkkesta välisosades asuvate veresoontega. Selle tulemusel ei teki patsientidel sageli pikka aega nägemisprobleeme.
Diabeetiline kollatähni ödeem tekitab muutusi võrkkesta keskosas, põhjustades sümptomeid juba varasemates staadiumites. Diabeetiline kollatähni ödeem võib esineda igas diabeetilise retinopaatia etapis.
Diabeetiline kollatähni turse (DME) – mis see on?
Diabeedist tingitud veresuhkru taseme tõus kahjustab ka silmade väikeseid veresooni. Kui kahjustatud, üha rohkem lekkivatest veresoontest pärinev vedelik koguneb kollatähni, siis see tursub. Vedeliku patoloogilist kuhjumist kollatähni nimetatakse kollatähni ödeemiks. Kuna ödeem mõjutab kõige teravamat nägemispiirkonda, võivad patsientidel tekkida tõsised nägemishäired.
DME sagedus ja riskitegurid
Võrkkesta kahjustus on üks diabeedi tavalistest tüsistustest. Diabeetiline retinopaatia esineb umbes ühel kolmandikul diabeedipatsientidest.
DME mõjutab peaaegu 7% kõigist diabeedipatsientidest ja esineb 1. tüüpi diabeediga patsientidel veidi sagedamini kui 2. tüüpi diabeediga patsientidel. DME on läänemaailma keskealistel inimestel üks kõige levinumaid nägemiskahjustuse ja pimedaks jäämise põhjuseid. DME mõjutab mõlemat silma ligikaudu 60% patsientidest.
DME väljakujunemisele aitavad kaasa mitmesugused tegurid:
- Veresuhkru taseme tõus
- Diabeedi pikaaegsem esinemine tähendab ka suuremat tüsistuste riski
- Hüpertensioon
Lisaks võivad DME riski suurendada rasva ainevahetushäire ja diabeetiline neerufunktsiooni häire.
Ennetamine: mida saate teha oma silmade tervise heaks
Veenduge, et teie vere glükoositase on hea ja stabiilne, sest kõrge või väga muutuv vere glükoositase põhjustab võrkkesta kahjustumist. Kandke hoolt tervisliku toitumise ja kehalise liikumise eest. Võtke järjekindlalt oma diabeediravimit või viige kooskõlas perearsti või diabeediõega läbi insuliinravi.
Samuti tuleb ravida kõrget vererõhku – mõningaid diabeedi kahjulikke tagajärgi saab vältida vererõhu alandamisega.
Vältige suitsetamist, sest see kahjustab teie veresooni.
Käige regulaarselt silmi kontrollimas.
Diabeedi tagajärjel tekkinud võrkkestakahjustus või kollatähni ödeem ei põhjusta varajases staadiumis valu ega sageli ka nägemishäireid. Võrkkesta kahjustusi saab siiski edukamalt ravida varasemates faasides. Silmaarst võib tuvastada varajasi muutusi teie silmades ja alustada vajadusel õigeaegset ravi.
Amsleri test
Amsleri test on lihtne viis kontrollida nägemist kodus. Amsleri test on tumedate joonte ja keskel oleva musta täpiga ruut (joonis 2).
Terve silm näeb sirgete tumedate joontega ruudustikku, mis moodustab keskel ruudu ja musta täpi. Kui teie nägemine halveneb diabeedi tõttu, on jooned lainelised, katkendlikud või moonutatud. Esineda võivad tumedad ja hägusad alad, eriti nägemisvälja keskel.
Joonis 2: Amsleri ruudustik
Testi tegemiseks toimige järgmiselt:
- Kui kannate prille, kasutage neid testi tegemise ajal.
- Katke kumbki silm eraldi kinni, et kontrollida mõlema silma nägemist. Oluline on mitte sulgeda kaetud silma, sest see võib tulemust moonutada.
- Vaadake ruudustikku 30–40 cm kauguselt.
- Vaadake otse musta punkti ruudustiku keskel.
- Teise silma kontrollimiseks korrake samme 1–4.
Kui jooned on hägused või lainelised või kui märkate tumedaid või tühje alasid, rääkige sellest oma silmaarstiga!
Küsimused ja vastused diabeediga seotud silmahaiguste kohta
Mu isa on 66-aastane ja ta saab diabeedi ja hüpertensiooni tabletiravi. Ta on juba mõnda aega kurtnud, et tal on üha raskem ajalehte lugeda. Silmaarst diagnoosis tal hiljuti mõlemas silmas diabeetilise kollatähni ödeemi. Mis see täpselt on?
Diabeet kahjustab väikeseid silmades olevaid veresooni. Seetõttu võib nendest veresoontest pärinev vedelik lekkida ümbritsevasse koesse. Kollatähn on kõige teravama nägemisega koht, mis võimaldab meil tajuda detaile. Kuna üha läbilaskvamatest veresoontest pärinev vedelik koguneb kollatähni piirkonda, siis see tursub (arstid nimetavad seda kollatähni ödeemiks), mis võib põhjustada mitmesuguseid nägemishäireid. Mida varem diabeetiline kollatähni ödeem tuvastatakse, seda paremad on ravivõimalused.
Mul diagnoositi hiljuti 2. tüüpi diabeet ja mulle on määratud tabletiravi. Lugesin äsja, et diabeet võib põhjustada mitmesuguseid tüsistusi ja ka teisi haiguseid. Fakt, et diabeet võib mu nägemise halvemaks muuta, teeb mulle palju muret. Mida ma teha saan?
Kui te ei ole seda veel teinud, leppige kokku aeg silmaarsti visiidiks. Silmaarst uurib teie nägemist ja silmapõhja ning hindab võrkkesta ja kollatähni.
Teie silmade tervise jaoks on oluline, et vere glükoositase oleks hästi kontrolli all. Jätkake diabeediravimite võtmist, mida arst on teile välja kirjutanud ning käige regulaarselt kontrollis. Kui teil on kõrge vererõhk, tuleb seda langetada.
Küsimused ja vastused diabeediga seotud silmahaiguste kohta
Kaksteist aastat tagasi diagnoositi mul 1. tüüpi diabeet. Parema silma nägemine on halvenenud, seega külastasin hiljuti silmaarsti. Ma saan praegu ravi DME tõttu paremas silmas. Kas DME võib tekkida ka minu vasakusse silma?
Seda ei saa kindlalt prognoosida.
Uuringud on näidanud, et DME ei kujune alati välja mõlemas silmas: Umbes 40% juhtudest on mõjutatud ainult üks silm.
Allikad
Zuckerbedingte Netzhauterkrankung (Diabettische Retinopathie) [Veresuhkruga seotud võrkkesta haigus (diabeetiline retinopaatia)].
Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (DOG [Deutschen Oftalmologischen Gesellschaft]). (loetud 24. 01. 2022)
Diabetes – Schäden an der Netzhaut: Vorbeugen und behandeln [Diabeet – Võrkkesta kahjustus: Ennetamine ja ravi].
Patientleitlinie [Juhend patsiendile], 2. väljaanne, 2016, versioon 2. (loetud 24. 01. 2022)
Hammes HP et al.: Diabetes und Augenecrankungen [Diabeet ja silmahaigused].
Ning: Deutscher Gesundheitsbericht Diabetes 2021 [Saksa diabeeditervise aruanne 2021]. (loetud 24. 01. 2022)
Kloos P: Diabetische Retinopathie – Zusammenarbeit schafft Erfold [Diabeetiline retinopaatia – Koostöö tähendab edu].
(loetud 24. 01. 2022)
Spital G: Therapie des diabetischen Makulaödems [Juhend haiglatele: Diabeetilise kollatähni ödeemi ravi].
Diabetologe [Diabetoloog] 2018; 14:
Diabeetilise võrkkesta skriining: Lühijuhend.
World Health Organization, Regional office for Europe [Diabeetilise võrkkesta uuring: Lühijuhend. Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa piirkondlik kontor]. (loetud 24. 01. 2022)
Bundesamt_für_Statistik [Riiklik_statistikaamet, „Personen mit Diabetes nach Geschlicherecht, Alter, Bildungsniveau, Sprachgebiet [Diabeediga isikud soo, vanuse, hariduse, keelevälja lõikes], mujal liigitamata (viimati loetud: 19. märts 2022)
Holekamp NM, „Ülevaade diabeetilisest kollatähni ödeemist“, AJMC 2016; 22: lk 284 – lk 291, 2016
M-EE-00001078