Vanusega seotud kollatähni kärbumine ehk silmapõhja lupjumine ehk maakuli degeneratsioon (age-related macular degeneration ehk AMD) on krooniline silmahaigus. Haiguse tõttu langeb nägemisteravus, mis mõjutab oluliselt elukvaliteeti.
- Mis on vanusega seotud kollatähni kärbumine?
- Kuidas see haigus areneb?
- Kollatähni kärbumise vormid
- Kuiv või märg kollatähni kärbumine?
- Millised on kollatähni kärbumise tekke riskitegurid?
- Korduma kippuvad küsimused patsientidelt
Mis on vanusega seotud kollatähni degeneratsioon?
Vanusega seotud kollatähni kärbumine on krooniline haigus, mille esinemissagedus tõuseb vanusega, sagedamini pärast 55. eluaastat. Kollatähni kärbumine võib mõjutada mõlemat või esialgu ainult ühte silma.
Kollatähn ehk maakul asub võrkkesta ehk silmapõhja keskmes, silma tagaosas (joonis 1).
Joonis 1. Silma ristlõige. Kollatähn on võrkkesta osa, mis on eriti oluline teravaks nägemiseks.
Kollatähn on umbes riisitera suurune. See sisaldab eriti suurel arvul fotoretseptoreid, mis on valgustundlikud valgud, millest oleneb terav nägemine. Kollatähnil on oluline roll lugemisel, nägude äratundmisel, detailide tajumisel ja värvide eristamisel. Ülejäänud võrkkest ehk silmapõhi tuvastab kontuure ning heleda ja tumeda kontraste.
Kuidas haigus areneb?
Haigus hakkab arenema siis, kui ainevahetuse jääke ei ole võimalik võrkkestas enam tavapäraselt lagundada ja need ladestuvad väikeste kolletena võrkkestal. See ei põhjusta tavaliselt nägemise kaotust, kuid mõned patsiendid märkavad kontrastsustaju muutust ja silma aeglasemat kohanemist valguse muutudes.
Kollatähni kärbumisel on kaks vormi: varajane ja hiline. Varajase vormi korral ei pruugi patsient muutusi oma nägemisteravuses märgata.
Haiguse vormid
Mõnedel patsientidel varajane haiguse vorm süveneb.
Hilisel staadiumil on omakorda kaks erinevat vormi: kuiv (tuntud kui kollatähni lupjumine) ja märg (tuntud kui märg lupjumine ehk neovaskulaarne AMD) (vt joonis 2).
Joonis 2. Vanusega seotud kollatähni kärbumise vormid
Kuiv või märg haiguse vorm?
Kuiva vormi korral hävinevad valgust tuvastavad rakud. Selle tulemuseks on aeglaselt arenev nägemislangus, mille puhul on rohkem haaratud nägemisteravuse keskosa.
Kuiv vorm võib areneda märjaks. Aja jooksul püüab võrkkest kompenseerida verevarustuse puudumist. Selleks eraldab silm stimuleerivaid aineid, mis soodustavad uute veresoonte kasvu. Nende ainete hulka kuuluvad vaskulaarne endoteeli kasvufaktor (VEGF) ja angiopoietiin-2 (Ang-2). Nende ainete üleküllus põhjustab uute, ebanormaalsete veresoonte kasvu võrkkestas. Väikesed uued veresooned on haprad ja lekivad, mistõttu satub vedelikku või verd ümbritsevasse koesse, mis tursub. (vt joonis 3)
Joonis 3. Terve silm ja märja kollatähni kärbumisega silm. Märja AMD korral moodustuvad lekkivad (uued) veresooned, millest imbub vedelik ümbritsevasse koesse. See põhjustab võrkkesta turset.
Kollatähni kärbumisega kaotavad inimesed sageli tsentraalse selge nägemise.
Millised sümptomid on haiguse märja vormi puhul?
Vedeliku kogunemine võrkkestale on põhjus, miks inimesed näevad sageli moonutatult. Sirged jooned muutuvad ebakorrapäraseks ja tähed hägustuvad. Nägemist saab kodus testida kasutades Amsleri ruudustikku.
Haiguse märja vormi arenedes tekivad järgnevad sümptomid:
- hägune nägemine
- varjud vaateväljas
- mustad laigud silmade ees
- valgustundlikkus
- piiratud vaateväli
- nägemisvälja defektid
Joonis 4. Nägemine vanusega seotud kollatähni kärbumise korral.
Vedeliku leke kollatähni piirkonnas võib nägemist tõsiselt kahjustada, inimesed kaotavad sageli selgelt ja teravalt nägemise võime. Siiski säilib ruumiline orienteerumine ning heleda ja tumeda eristamine. Näod ja otsevaates olevad objektid ei ole sageli enam äratuntavad.
Millised on haiguse märja vormi tekke riskitegurid?
Kollatähni kärbumise täpset põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid teada on selle riskitegurid:
- vanus ( > 50a)
- suitsetamine
- kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon
- ebatervislik toitumine (vähe puu- ja köögivilja, alkohol, suur loomsete rasvade sisaldus)
- UV-kiirgus ja nähtava valguse sinine osa
- pärilikkus
- sugu (esineb naistel rohkem kui meestel)
Haiguse märg vorm võib süveneda palju kiiremini kui kuiv. Kui ravi alustada varakult, on haigust võimalik edukalt pidurdada.
Patsientide korduma kippuvad küsimused
Kuidas mõjutab kollatähni kärbumine nägemist?
Mõju sõltub haiguse staadiumist ja vormist (kuiv või märg).
Kollatähn asub võrkkesta keskmes ja sellest sõltub tsentraalne selge nägemine. Kärbumine kahjustab kollatähni piirkonda, mistõttu halveneb nägemisteravus eelkõige nägemisvälja keskosas (tsentraalne nägemine). See võib häirida näiteks lugemist, nägude äratundmist ning detailide tuvastamist. Haigus ei mõjuta võrkkesta perifeerset osa (laiuti nägemist) ja seetõttu ei põhjusta täielikku pimedust.
Oluline on, et kollatähni kärbumisest mõjutatud patsiendid õpiksid allesjäänud nägemist võimalikult hästi ära kasutama, et säilitada iseseisev toimetulek. Saadaval on mitmed optilised vahendid, mis võivad abiks olla, näiteks luubid või kaasaskantavad suurendavad videosüsteemid.
Nägemise ja toimetuleku abivahendite kohta pakub infot Eesti Pimedate Liit. Raua 1, 10124 Tallinn, telefon: 644 4603
Teavet saab küsida ka silmakliinikutest.
Kas kollatähni kärbumine mõjutab mõlemat mõjutab alati mõlemat silma ühtemoodi?
Kahel kolmandikul patsientidest on mõlemas silmas sama haiguse staadium. Siiski on inimesi, kellel haigus mõjutab alguses vaid ühte silma, ent haigus võib aja jooksul areneda ka teise silma. Mõnedel patsientidel on üks silm raskemalt haigestunud, samas teise silma nägemine on oluliselt parem. On tähtis, et silmaarst kontrolliks alati mõlemat silma, et teise silma mis tahes kahjustumist oleks võimalik varakult tuvastada.
Kas ise saab kollatähni kärbumise ennetamiseks midagi teha?
- kõige olulisem on loobuda suitsetamisest
- hoida vererõhk normi piires
- olla füüsiliselt aktiivne
- tarbida vähem alkoholi
- jälgida tervislikku kehakaalu ja toitumist
- tarbida oomega-3 rasvhappeid, näiteks rasvased kalad ja pähklid
- kaitsta silmi pimestamise ja UV-kiirguse eest
- märgates muutust nägemises, tasub kohe ühendust võtta silmaarstiga
Kasutatud kirjandus
Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)] – gesundheitsinformation.de. (loetud 06. 11. 2021)
Meditsiinidoktor Sönke Baumüller: Die Altersabhängige Makuladegeneration – ein Leitfaden für Betroffene [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon – juhend mõjutatud patsientidele].
Tellimusraamatud, Norderstedt.
ISBN 978–3–7392–2528-9
Die Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)].
Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (väljaandja: 2018) (loetud 06. 11. 2021)
GBE-Themeenheft Blindheit und Sehbehinderung [GBE teemamärkmik pimedaksjäämise ja nägemise kahjustumise kohta].
Robert Koch-Institut, Berliin 2017 (lk 11f) (link loetud 06. 11. 2021)
Entsteung der Makuladegeneration [Kollatähni degeneratsiooni algus] (06. 11. 2021)
Risikofaktoren und Vorbeugung [Riskitegurid ja ennetus] (loetud 06. 11. 2021)
Altersbedingte Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon] (loetud 11. 11. 2021)
Stahl A: Diagnostik und Therapie der altersabhängigen Makuladegeneration [Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni diagnoos ja ravi].
Deutsches Ärzteblatt [Saksa Arstide Leht] 2020; 117: 513–519 (loetud 11. 11. 2021)
Risikofaktoren und Vorbeugen [Riskitegurid ja ennetus] (loetud 11. 11. 2021)
M-EE-00001077