Nägemine
Silm on inimese paariline nägemiselund. Silmad koosnevad silmamunast, pisaraaparaadist, silmalihastest ja silmalaugudest.
Nägemisteravus
Suur osa inimestest (küsitluste järgi 88%) peab head nägemist üldise tervise ja heaolu jaoks väga tähtsaks. Ligi 50% usub, et nägemiskaotusel on igapäevaelule suurem mõju kui jäseme, mälu, kuulmise või kõnevõime kaotusel.
Nägemisfunktsiooni ja nägemisteravuse muutused või kadu võib kaasa tuua mitmeid psühholoogilisi või sotsiaalseid probleeme – näiteks on nägemiskaotusega inimestel madalam tööhõive, vanemate täiskasvanute puhul võib nägemiskahjustus kaasa tuua sotsiaalsele isoleerituse, liikumise piiratuse, suurema kukkumise ja luumurdude riski ning tõenäosuse sotsiaalse toetuse vajaduseks.
Nägemiskahjustuse ja haiguse progresseerumise üks laastavamaid tagajärgi on iseseisvuse kaotus. Nägemispuude edenedes võivad pereliikmed avastada, et nende lähedasel ei ole enam võimalik üksi turvaliselt süüa teha, koristada või kodus liikuda, ilma kukkumis- või vigastusohuta. Samuti on nägemiskaotusega seotud mitmed psühholoogilised probleemid. Ei ole harvad juhud, kui nägemiskaotusega inimesed tunnevad ärevust – kas seoses kogetava nägemiskaotusega või selle edasise kuluga –, samuti frustratsiooni ja piinlikkust, kuna nad ei suuda oma igapäevaseid ülesandeid täita.
Teadlased töötavad selle nimel, et ennetada nägemise kaotust ning avastada ja arendada lahendusi, mille eesmärk on tuua nägemislangusega inimeste ellu muutused, mis võimaldavad neil olla kauem iseseisvad ja elada täisväärtuslikku elu.
Silma anatoomia ja seos nägemisteravusega
Silmamuna paikneb silmakoopas ja on hästi liikuv kerajas moodustis, mida ühendab ajuga nägemisnärv. Silmamunal on kolm kesta ja läbipaistev sisu, klaaskeha.
Väline kestadest on tugev fibrooskest, mis toetab ja säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest ehk kornea, tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest ehk skleera, mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- ehk vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest ehk korioidea, eesosa moodustab rips- ehk tsiliaarkeha ja vikerkesta ehk iirise.
Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele ning selle taga asub vikerkest, mille keskel on silmaava ehk pupill. Läbi pupilli jõuavad valguskiired silma sisse. Silmaava vastas asub kollatähn, kus on nägemisteravus kõige suurem. Silmaava taga asub lääts, mis sarnaneb luubiga. Läätse ülesanne on koondada valguskiiri ja suunata need läbi klaaskeha võrkkestale ehk reetinale, kus tekib kujutis. Võrkkest asub silma tagaseinas.
Nägemisteravuse mõõtmine
Väga tähtis on oma silmi kaitsta ja nende eest hoolt kanda. Tervislik eluviis võib aidata ära hoida erinevaid silmahaigusi. Silmade tervise kontroll võib tuvastada silmahaiguse juba enne, kui see nägemist mõjutab. Isegi kui te ei tunne, et teie silmadel on midagi viga, peaksite külastama silmaarsti regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul ning üle 40aastasena soovitavalt igal aastal. Seadke oma silmad esikohale: nägemine on oluline kogu elu. HOIA oma silmi!
Oftalmoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb silmahaiguste ning nägemisega seotud häirete diagnostika, ravi ja jälgimisega. Silmaarst ehk oftalmoloog on kõrgharidusega arstiteaduse spetsialist, kes diagnoosib ja ravib silmade tervise probleeme.
Optometrist on professionaalne nägemise asjatundja, kes on saanud põhjaliku erialahariduse ja tegutseb eksperdinanägemisteravuse mõõtmisel, nägemisprobleemide lahendamisel ning prillide ja kontaktläätsede määramisel. Nägemiskontrolliks võib minna optometristi juurde. Kui ta peab vajalikuks silmade arstlikku uuringut, saadab ta patsiendi silmaarsti vastuvõtule.
Normaalne nägemisteravus
Nägemisteravus on silma võime eristada vaadeldavaid esemeid ja objekte nende vormi ning mõõtmete järgi. Normaalne nägemisteravus on 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus 180 kraadi. Mõõdukas vaegnägemine on inimesel, kes on võimeline lugema peaaegu normaalse kiiruse ja kaugusega, vajab seejuures aga abivahendeid. Tema säilinud vaateväli on alla 60 kraadi, nägemisteravus aga 0,3–0,1. Raske vaegnägemisega inimene on võimeline lugema ja kirjutama abivahenditega, kuid teeb seda nägijaist aeglasemalt. Üldine nägemine pole piisav, kuid seda saab kasutada. Neil on säilinud nägemisteravus 0,1–0,05, vaateväli 20–10 kraadi. (Allikas: Eesti Pimedate Liit)
Regulaarse nägemiskontrolli tähtsus
Iga-aastane silmakontroll ja silmauuringud on parim moodus nägemise muutuste avastamiseks. Isegi kui te ei tunne, et teie silmadel on midagi viga, peaksite külastama silmaarsti regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Silmapõhja kontroll laiendatud silmateraga võib aidata avastada võrkkesta haigusi. Kuigi iga võrkkesta haiguse bioloogilised põhjused on erinevad, on sümptomid sarnased:
- Udune laik nägemisvälja keskosas
- Tumedad plekid silma ees
- Ähmane või moonutatud nägemine
- Fotod ja muud objektid ei ole vaatamisel enam nii selged kui varem, olles ähmased ja moonutatud.
- Jooned, mis peaksid olema sirged (näiteks ülekäiguraja valged tähistused), näivad olevat lainjad või mõnes suunas kaldu.
Nägemisteravust mõjutavad tegurid
Silmad on väga tundlikud elundid ning nende olulistust on võimatu üle hinnata. Igaüks peaks hoolitsema oma nägemise eest sama teadlikult kui muu tervise eest.
Nägemisteravust võivad mõjutada väga paljud faktorid. Kõige tavalisemad nägemisteravuse mõjutajad on väsimus (silmade liigne koormamine näiteks ekraanide valgusega), magamatus, ebakorrektne valgustus, suitsetamine. Tundlikumaid silmi võib mõjutada ka vananenud või ebakvaliteetne kosmeetika ning vale toitumine. Kindlasti mõjub nägemisteravusele halvasti kontaktläätsede väärkasutus või vale tugevusega prillide kandmine või üldse prillikandmisest loobumine. Väga oluline on ka UV-kiirgusest hoidumine ja päikeseprillide kandmine – pidev kokkupuude UV-kiirgusega mõjutab silmi järk-järgult.
Enamlevinud haigused
Silmaarsti juurde pöördutakse peamiselt silmatervise probleemidega, näiteks valulikud silmad, häiriv pisarate eritumine silmadest, sh mädane eritis, järsk silmanägemise teravuse langus, eredast valgusest tekitatud ebamugavus või talumatus, häiriv täppide ja kujutiste, värviliste laikude ja ringide vilkumine silme ees, ebaharilik valu lauba ja meelekohtade piirkonnas, silmatrauma, võõrkeha, silmalaud on paistes ja valulikud, ebamugavustunne prillide kandmisel, allergianähud silmas.
Peamised pimeduse ja nägemise vähenemise põhjused on vanusega seotud silmahaigused, nagu vanusega seotud kollatähni kärbumine, katarakt ehk hallkae, diabeetiline retinopaatia ja glaukoom ehk rohekae. Muud levinud silmahaigused on amblüoopia ja strabismus.
Võrkkesta haigused
Silma võrkkesta ehk reetina haigused on ühed peamised nägemislanguse ja pimeduse põhjused. Nende korral on kahjustatud silma tagaosas asuv õhuke valgustundlik fotoretseptorite ja närvirakkude kiht – reetina –, mis osaleb nägemisest saadava informatsiooni edastamisel ajule. Üle maailma elab enam kui miljard nägemiskahjustusega inimest, peaaegu pooltel juhtudel oleks saanud nägemiskaotust ennetada või saab edasist nägemiskaotust peatada.
Võrkkesta haigused on tingitud erilistest muutustest silmas:
- Neovaskulaarse ealise maakuli degeneratsiooni (nAMD, neovascular age-related macular degeneration) korral kasvavad võrkkesta tsentraalse selge nägemise punkti ehk kollatähni (maakuli) alla kontrollimatult uued ebanormaalsed veresooned, mis võivad kergesti rebeneda ning põhjustada turset, verevalumeid ja armistumist.
Ealise maakuli degeneratsiooni (AMD, age-related macular degeneration) kaugelearenenud vorm on geograafiline atroofia (GA). Geograafilise atroofiaga inimestel võib olla raskusi autojuhtimise, poeskäimise, lugemise, tänavasiltide leidmise ning muude sotsiaalsete või käeliste tegevustega. Suure tõenäosusega geograafiline atroofia aja jooksul üha süveneb. Praegu puuduvad tõhusad lahendused haiguse progresseerumise pidurdamiseks. - Diabeedist tingitud silmahaiguste korral, nagu diabeetiline retinopaatia (DR, diabetic retinopathy) ja diabeetiline maakuli turse (DME, diabetic macular edema), võib kõrgenenud veresuhkrusisaldus viia silma võrkkesta väikeste veresoonte (kapillaaride) kahjustuseni.
Diabeetilise maakuli turse ja kaugelearenenud diabeetilise retinopaatia korral võivad verejooksu tõttu vaatevälja ilmuda hõljuvad plekid. Korduvad verejooksud, mis jäävad ravita, suurendavad püsiva nägemiskaotuse riski. Suhkruhaigetele on vajalik skriining ehk sõeluuring, et nende silmahaigust ja sümptomeid varases staadiumis tuvastada ning ravida. - Reetina veeni oklusioon (RVO, retinal vein occlusion) ehk võrkkesta veenisulgus tähendab võrkkesta verevarustuse häirumist. Võrkkest ei saa enam piisavalt hapnikku ega ole võimeline saatma ajju nägemisteavet. Reetina veeni oklusiooni põhisümptom on äkki tekkinud valutu nägemise halvenemine ühes silmas, kusjuures nägemine võib muutuda tuhmimaks ja ähmasemaks mõne tunni või päevaga.
- Müoopiline soonkesta neovaskularisatsioon (müoopiline CNV, myopic choroidal neovascularization) on sage nägemist ohustav tüsistus raske lühinägevuse korral, mida nimetatakse ka patoloogiliseks müoopiaks.
Võrkkesta alla võivad kasvada uued ebanormaalsed veresooned, põhjustades võrkkesta kahjustust ja nägemislangust. Müoopilise soonkesta neovaskularisatsiooni põhisümptom on metamorfopsia, mille korral nägemine on moonutatud ja sirged jooned näivad olevat painutatud, loogelised või korrapäratud.
Vanuse, geneetika, keskkonna ja elustiili mõju nägemisteravusele
Vanusega kasvab silmahaiguste risk, seetõttu on oluline teada, kuidas silmade eest hoolitseda ning kuidas haigusi ennetada ja ära hoida.
Paljusid silmahaigusi on tervisliku eluviisiga võimalik ennetada. Tervislik eluviis tähendab tervislikku toitumist ja tervisele kasulike harjumuste järgimist. Nägemisteravusele võivad halvasti mõjuda ka igapäevane töö arvutiga, kehv valgustus, pärilikkus, haigused ja vananemine.
Tervislik ja tasakaalustatud toitumine on sageli otsustav samm tervisliku kehakaalu säilitamisel, rasvumise vältimisel ja haiguste, näiteks diabeedi ennetamisel, mis kõik võivad mõjutada silmade tervist.
Kaaluge iga-aastast silmakontrolli, kui:
- te olete 40-aastane või vanem;
- teie perekonnas on esinenud glaukoomi (silma siserõhu tõus või mõni nägemist halvendav tüsistus);
- teil on diabeet või kõrge vererõhk;
- te olete pikaajaline suitsetaja;
- te juba kannate prille, eriti suurt miinusklaasi (raske müoopia).
Mõned hoiatavad sümptomid, mille korral võite vajada kohest silmauuringut, on muu hulgas valgussähvatuste nägemine, äkiline hägune nägemine või nägemiskaotus, silmade punetus, silmavalu ja värviliste rõngaste nägemine valguse ümber (halod).
Nägemisteravuse parandamine
Kui nägemisteravus on vähenenud, on võimalik abi saada meditsiinilistest abivahenditest. Kõige levinumad abivahendid on prillid ja kontaktläätsed.
Müoopia ehk lühinägevus on kõige levinum prillikandmise põhjus – selklise nägemise korrigeerimiseks kasutatakse miinusprille. Hüperoopiaga inimestel on kas silm liiga lühike või pole silmalääts piisavalt kumer ning selle korrigeerimiseks kasutatakse plussklaasidega prille või läätsi. Prillide kandmiseks ei pea tingimata nägemine halvenema – mõistlik on kasutada kaitsvaid prille ka inimestel, kes töötavad palju LCD- või LED-ekraanidega.
Laseroperatsioon
Silma laseroperatsiooniga on võimalik vabaneda nii miinus- kui plussprillidest ja läätsedest. Operatsioone teostavates kliinikutes tehakse kõik vajalikud eeluuringud ning nõustatakse parima lahenduse leidmiseks kõiki patsiente. Kaasaegsed silmade laserprotseduurid on lihtsad ja turvalised ning tagavad patsiendile mugavuse
Ennetusmeetmed
Tervislikud eluviisid ning mõjutavad ka silmatervist ja nägemist: toitu mitmekülgselt, viibi palju värskes õhus ning tee töötegemises pause. Kaitse silmi kahjuliku kiirguse, sh UV-kiirguse eest. Kasutage ainult ohutut kosmeetikat ja puhastus- ja pesuvahendeid, puhastage alati nägu kosmeetikast.
Mida teha, et oma silmi kaitsta arvutiga töötades:
- Asetage ekraan umbes käepikkuse kaugusele silmadest.
- Lõdvestage õlavööde.
- Toetage alaselga.
- Jalad ja käed peavad olema 90–110° nurga all.