Arstid hindavad terviseteadlikke patsiente
Tervishoiusektor on koroonapandeemia tulemusena suure surve all. Igale patsiendile pööratav tähelepanu jääb väiksemaks ning inimestel tuleb järjest iseseisvamalt oma tervise eest hoolitseda, väliste ressursside abil sümptomeid tuvastada ja oma haigusi tervishoiutöötajate kaugjuhiste abil hallata. Visioon inimeste enese tervisejuhtimise tulevikust Euroopas mõtestab ringi oma tervise eest vastutamise tähtuse, nähes ette järjest suuremat inimeste enda poolt tehtavat tööd oma tervise heaks. Kuigi lapsepõlves alustades on lihtsam luua pikaajalisi tervislikke käitumisviise, on täiskasvanutelgi võimalik õppida oma tervisesse ja heaollu panustama läbi kolme järgneva soovituse, mida toob välja Euroopa tervisejuhtimise tuleviku valge raamat “Redefining the role of self-care in Europe”.
Juhi oma tervist
Täna on veel küllaltki levinud arusaam, et tervise eest hoolt kandmine tähendab kaebuste korral arsti juures käimist. Nii elatakse murettekitava kaebusega sageli tükk aega, enne kui tervisemuret tõsiselt võtma hakatakse ning sellele tähelepanu pööratakse. Tervise eest hoolt kandmine algab aga märksa varem viimases hädas arsti juurde pöördumisest. Õigemini on oluline vaadata oma tervise eest hoolitsemisel suurt pilti, mis kätkeb lisaks tavapärasele ravile meditsiiniasutustes tervishoiu lahutamatu osana ka enese tervise juhtimist.
Maailma Terviseorganisatsioon määratleb enese tervise juhtimist kui “indiviidide, perede ja kogukondade võimet edendada tervist, ennetada haigusi, säilitada tervist ning tulla toime haiguse ja puudega tervishoiuteenuse osutaja abiga või ilma”.
Oma tervise eest hoolitsemiseks on oluline pöörata tähelepanu elustiilile, mis võimaldab mitmete haigusriskide vähendamisena meil ise enda tervisesse panustada kehale piisavat und ja puhkust, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitumist ning häid suhteid ja positiivseid emotsioone pakkudes. Sama tähtis on ennast märgata ja ennetusena võimalikult vara oma terviseprobleemide pehmendamiseks ning edasiste tüsistuste vältimiseks abi ning toimetulekuviise otsida ning mitte oma murega üksi jääda.
Kasvata oma terviseteadlikkust
Oma tervise eest iseseisvalt hoolitsemiseks on võtmetegurlik terviseteadlikkus ehk tervisealane kirjaoskus, mis hõlmab üldist haritust ning sellega kaasnevaid teadmisi, oskusi ja motivatsiooni otsida, aru saada, hinnata ja kasutada terviseinfot. See on oluline tegemaks igapäevaelus haiguste, tervise edendamise ja tervishoiuga seotud otsuseid elukvaliteedi tagamiseks kogu elu jooksul.
Kuigi viimastel aastatel on meediakanalites saadaoleva terviseteabe kättesaadavus suurenenud, on terviseandmete suurenev maht teinud usaldusväärsetest allikatest adekvaatse terviseinfo hankimise järjest keerukamaks. Lisaks tavapärastele terviseteadmistele on meil oma tervise juhtimiseks vaja oskuseid, mis on tervisevaldkonnast väljaspool.
Nendeks on terviseteadlaste seisukohalt universaalsed funktsionaalsed oskused alates lugemisest, kirjutamisest ja arvutamisest; kommunikatiivsed oskused suhtlemiseks ja terviseinfo hankimiseks ning kriitilise mõtlemise oskus teadlikult terviseotsuste alternatiive analüüsida ning seejärel otsuseid langetada.
Täna räägime universaaloskuste hulgas ka digipädevusest, mis tähendab oskust enesekindlalt eraldada faktilist teavet promomaterjalidest ja valeinfost, mõista ja rakendada konkreetset teavet tervislike eluviiside säilitamiseks ning haiguste ennetamiseks ja raviks.
Samuti on selleks oskus küsida vajaduse korral tervishoiutöötajatelt nõu e-kanalite kaudu ja rakendage saadud teavet jätkusuutliku tervisliku käitumise loomiseks.
Paranda oma terviseteenuse kasutajakogemust
Oma tervise juhtimisele ja terviseteadlikkusele tähelepanu pööramine võimaldab olla tark patsient, säästa enda aega, saada kvaliteetsemat arstiabi ning kogeda seeläbi ühes parema kliendikogemusega ka paremat elukvaliteeti.
Kuna tervisejuhtimine toimub igapäevaelu osana, saame me ise teha ennast toetavaid mugavaid valikuid ning leida terviseedenduseks meelepäraseid keskkondi. Lisaks aitab enda tervise juhtimisele teadlikum tähelepanu pööramine kontrollida tõhusamalt enda tervishoiule tehtavaid kulutusi.
Tulemusena tunneme end igapäevaselt paremini ning peame vähem arsti juures käima, mis tähendab ka väiksemat koormust ja kulutusi tervishoiusektorile. Kõrgem tervislik kirjaoskus võimaldab patsiente paremini kaasata tervise juhtimisse ja seeläbi olla arstile/ravimeeskonnale partneriks, mistõttu ka arstid hindavad terviseteadlikke patsiente kõrgelt. Targad patsiendid saavad vastuvõtul osa suuremast lisaväärtusest, kuna neil on rohkem aega ja kompetentse pidada vastuvõtul arutelu ja küsida täiendavaid küsimusi.
Arstiabi kättesaadavus ei ole alati ühtlane, ent tervisejuhtimise ja haiguste ennetusega saab tegeleda igaüks mistahes ajal ja kohas. Oluline on neid oskusi, mitte üksnes enda igapäevaellu integreerida, vaid ka lähedaste märkamiseks ja toetamiseks rakendada.