Eesti ühiskond on vananev ühiskond ning kõikide prognooside järgi peame olema valmis suurenevaks surveks sotsiaalsüsteemile. Oluline on sealjuures, et inimesed võtaksid ka ise järjest suurema vastutuse oma tervise ja hakkamasaamise eest ja seda ka vananedes. Tervislikud eluviisid ning teadlikkus oma tervisest ja selle hoidmisest ning vajadusel kontrollimisest ning ravimisest on olulised, et tagada hakkamasaamine ka vananedes.
Eesti riik on teadvustanud vananeva ühiskonna probleeme ning otsitakse ka aktiivselt lahenduskäike. Näiteks on alustatud hooldusreformiga, ilma milleta oleksime jõudnud hiljemalt aastaks 2050 olukorda, kus inimesed oleksid jäänud ilma hoolitsusest ja toest, sest kogutud säästud ei tagaks väärikat toimetulekut.
Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas on pidevas kasvutrendis.
Kuigi Eestis on pensionäride vaesusrisk suur, ei valmistu eestlased pensioniks aktiivselt. Riiklik pensionisüsteem on paindlik, lubades pensionile jääda soovi korral varem, aga ka ühildada töötamist ja pensionit. Riik leiab regulaarselt ka võimalusi eakate rahalise toimetuleku parandamiseks nii regulaarsete kui erakorraliste pensionitõusudega.
Ülevaade Eesti demograafilisest olukorrast
Eesti on vananeva ühiskonnaga riik, mille sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteem vajab olulist panustamist nii rahaliselt kui sisuliselt. Järjest kasvab eakate hulk, mis seab sotsiaalvaldkonna järjest suurema surve alla.
Rahvastikustatistika ja vanuseline jaotus
Eesti elanike keskmine vanus on 42 (2021. aasta rahvaloenduse andmeil), sealjuures on keskmine mees 39-aastane ja keskmine naine 45-aastane. Viimase rahvaloenduse järgi on ka 65-aastaste ja vanemate osakaal on rahvastikus tõusnud 15%-lt (2000. aastal) 20%-ni (2021).
Oodatav eluiga Eestis kasvab iga aasta umbes kolme kuu võrra, seda just eakate arvelt. Samas ei kasva tervena elatud aastate arv, kohati see isegi väheneb. Prognooside järgi aga kasvab 2050. aastaks üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni rahvaarvust. See on suur koormus Eesti sotsiaalsüsteemile, arvestades, et juba praegu elab Eestis kuni 40 000 tõsise tegevuspiiranguga inimest.
Geograafiline levik
Eakate elukvaliteedi tagamisel on oluline roll vajalike teenuste kättesaadavusel nende kodukohas. Vajakajäämised mõjutavad otseselt eakate heaolu ja tekitavad ühiskonnast kõrvale jäämist, üksijäetust ning sellega kaasnevaid vaimseid ja füüsilisi probleeme. Suur osa Eesti elanikkonnast on koondunud kahe suure linna ümbrusesse – vaata rahvastikutiheduse andmeid Statistikaameti kaardirakendusest siit.
Kahjuks ei ole maapiirkondades alati teenused nii kättesaadavad kui linnades ning ka uuringud näitavad, et maakondades elavad eakad tunnevad ennast rohkem üksikutena. On oluline, et lähedased või nende puudumisel kohalik omavalitsus tagaks kõikidele, ka üksi elavatele eakatele, vajalikud teenused ning sotsiaalse toe ja suhtlusvõimalused.
Eakate tervis ja heaolu: tervena vananemine
WHO on nimetanud käesolevat kümnendit (2020–2030) tervena vananemise kümnendiks (varasemalt nimetati ka aktiivseks vananemiseks), mille jooksul keskendutakse rohkem poliitikates ja otsustes just kogu elukaare põhisele poliitikakujundamisele. Tervena vananemine ei tähenda vaid haigustevaba elu, vaid õppimis- ja arenemisvõimalusi east olenemata, aga ka sotsiaalset aktiivsus või töölkäimist.
Tervena vananemine võib tähendada ka edukat vananemist või hoopis kaunilt vananemist. Tervena vananemine on kasulik nii inimesele endale kui ühiskonnale – vähenevad tervishoiu- ja sotsiaalkulud, samas annab see võimaluse inimesele jääda soovi korral ka majanduslikult aktiivseks.
Füüsiline tervis
Vananemise ega ka surma vastu ei ole ravimit. See, et keha vananeb, on paratamatu – oluline on püüelda selle poole, et tervis oleks vanemas eas parem. Püüelda täisväärtuslikult toitudes, alkoholi piirates, tubaka- vm suitsetamisest loobudes, füüsilist aktiivsust säilitades, pere ja lähedastega suheldes ning vajadusel ka arstiabi otsides.
Eakate surma põhjused on valdavalt südamehaigused, vähk ja diabeet – mitte nakkuslikud haigused! Kuigi sageli on eakatel inimestel mitu terviseprobleemi korraga, siis üha sagedasemad neist on ikkagi riskifaktorid, mis on vähemalt osaliselt ennetatavad toitumise ja aktiivse elustiiliga: kõrge vererõhk, diabeet ja kõrge kolesteroolitase.
Vaimne tervis
Füüsiline ja vaimne tervis on otseselt ja väga tihedalt seotud: näiteks on uuritud ja leitud, et depressioonidiagnoosiga diabeetikud alluvad halvemini ravile. Ning ka vastupidi: tõsise terviseprobleemiga inimeste – südamehaigete, diabeetikute, astma- ja artriidihaigete seas esineb rohkem depressiooni kui meditsiinilises mõttes tervetel inimestel. Seega: on äärmiselt oluline hoida tasakaalus nii füüsiline kui vaime tervis.
Vanemaealisi kimbutavad tihemini vaimse tervise probleemid on näiteks dementsuse sündroom, mille sagedasim põhjus on Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on progresseeruv ning pöördumatu ajuhaigus, mille tõttu tekib aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Oluline on teada, et kui dementsust ei ole võimalik välja ravida, saab palju ära teha dementsussündroomiga eakate ja nende lähedaste heaks.
Ka depressioon on eakate hulgas üsna levinud, nagu ka – see kõlab mõnevõrra ootamatult – sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine. Vanemaealiste puhul on kuritarvitatavateks aineteks tihedamini ravimid ja alkohol, mõnikord aga ka siiski narkootikumid. Sõltuvusttekitavate ainete kasutamise probleemi ei panda vanemaealiste puhul tihti tähele või ignoreeritakse, kuid probleemi lahendada püüdmine võiks aidata nii inimest kui lähedasi. Alkoholi kuritarvitamine põhjustab ka erinevaid haigusi, loe lisa näiteks siit.
Kui Sa ei tea, kuidas ja kust abi küsida, loe näiteks siit, millega eri spetsialistid tegelevad. Või loe siit, missugust nõu annab sõltuvusnõustaja.
Sotsiaalne kaasatus
Eakate kaasamine ei tähenda ainult meelelahutuse pakkumist, helistamist või abistamist. Abisaajaks olemine ja abisaaja kuvand võivad mõjuda halvasti inimese teotahtele ning eneesehinnangule. Ka eakad inimesed – isegi kui on haiged – soovivad olla kasulikud ning panustada peresuhetesse ja kogukonda. Seepärast peaks kaasamine tähendama ka sisulist kaasamist ning võimetekohaste ülesannete teostamist.
Uuringud näitavad, et eakad, kes tegutsevad näiteks vabatahtlikena mõne organisatsiooni või kogukonna juures, on eluga rohkem rahul – sotsiaalsesse isolatsiooni sattumist peab vältima, sest see aitab kaasa vaimse tasakaalu säilitamisele, mis on omakorda seotud ka füüsilise tervisega.
Juurdepääs tervishoiule
Eesti lähtub tervisevaldkonnas koos paljude teiste riikidega ülemaailmsest prioriteedist, et üksikisikud ja perekonnad saaksid oma vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid ega langeks seejuures nende teenuste eest makstes vaesusesse (ÜRO resolutsioon).
Eestit iseloomustab kahjuks Euroopa Liidu suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele, mida põhjustavad peamiselt pikad ooteajad ning ka üks Eesti tervisesüsteemi teravamaid probleeme – tervishoiutöötajate vähesus.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on rahvas tervem ja oma tervishoiuteenustega rohkem rahul neis riikides, kus prioritiseeritakse just esmatasandi tervishoidu. Hea ja toimiva esmatasandi tervishoiuga riikides on patsiendi tervisekulud väiksemad kui neis riikides, kus peamine fookus on eriarstiabil. Seda eelkõige seepärast, et esmatasandi arstiabi on patsiendi jaoks ühenduslüli ülejäänud tervishoiusüsteemiga.
Kui esmatasandi teenused on kiiresti ja mugavalt kättesaadavad kõigile, väheneb koormus kogu tervishoiusüsteemile, sest varajase sekkumisega saab mitmeid raskeid ja kulukaid probleeme ennetada. Samuti on leitud, et aktiivne ja vahetu suhtlus patsiendi ja perearsti vahel tagab patsiendile paremad teadmised ja vahendid oma tervise eest hoolitsemiseks.
Vajadus perearsti ja -õdede teenuste järele kasvab, aga praeguse tempo juures ei pruugi arstide ja õdede juurdekasv nõudlusega sammu pidada. Eesti Teadusagentuuri raporti järgi jääb perearste ja õdesid ajas hoopis vähemaks. Hinnanguliselt on 2030. aastaks vaja asendada tervenisti 410 esmatasandil töötavast arstkonnast. Tulevikus kasvab vajadus ka õdede järele ning 2030. aastaks kasvab pereõdede vajadus 288 võrra.
Ravimite kättesaadavus
Ravimata haigused tähendavad kaotatud elu- ja tööaastaid, elukvaliteedi langust ja ka kaotatud lähedasi. Mida kauem ravi edasi lükata, seda pikem on hilisem ravi ning kasvab ka tüsistuste oht. Maailmas on arenduses hetkel üle 9000 potentsiaalse uue ravimi, kasvajate raviks on nende seas ligemale 4621 ravimikandidaati, samuti on lähiaastail lisandumas uudseid ravimeetodeid just harvikhaiguste raviks.
WHO hinnangul puudub aga maailmas ligikaudu kolmandikul inimestest juurdepääs hädavajalikele ravimitele. Kuigi WHO analüüside baasil tehtud hinnangutel on ka Eesti tervisesüsteemis probleeme – näiteks sotsiaalmajanduslike gruppide ebavõrdsus tervises, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus tervisesektoris vmt –, siis hädavajalike ravimite kättesaadavuses me end arenguriikidega võrdlema ei pea ning saame kindlad olla, et n-ö hädavajalikud ravimid on Eestis kättesaadavad. Pigem peame astuma sammu edasi ning tegelema võimaluste loomisega, et tagada Eesti patsiendile täppismeditsiini parimate võimaluste kättesaadavus.
Ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) koostab riikide andmete põhjal eri võrdlusi ja andmekogusid. Näiteks 2019. aastal koostatud raporti „Addressing challenges in access to oncology medicines“ järgi on Eestis vähiravis on seis oluliselt kehvem võrreldes teiste OSCE liikmesriikidega.
Eestis on raportis analüüsitud 109 ravivõimalustest vähiravis tagatud 62% ja selle näitajaga oleme OSCE liikmete seas viimases kolmandikus. (Vaata kokkuvõtet ja linki täisraportile siit.) Sama raporti analüüs päris uute, n-ö kõige moodsamate, alates 2014 müügiloa saanud ravimite kättesaadavuse osas näitab aga Eestit veelgi kurvemas seisus. Nimelt on nendest patsientideni jõudnud vaid ⅓ ehk 39%.
Eakad ja ravimid
Tervishoius on väga suur roll ravimitel. Nii olemasolevad kui järjest arendusfaasist tulevad ravimid aitavad hoida tervishoiukulusid kontrolli all. Krooniliste ja degeneratiivsete haiguste põdejad vajavad vähem haiglaravi, kui võtavad sobivaid ravimeid. Ravimitele tehtavad kulutused on tervishoius muude kulutustega väikese osakaaluga – ravimid üks kulutõhusamaid ja säästvamaid raviviise ja seetõttu on oluline, et inimesed saaksid õigel ajal ja õigete, sealhulgas võimalikult täpset ravi.
Mis on ravim?
Ravim on aine või ainete kombinatsioon, mille otstarve on ravida haigust, leevendada sümptomeid või hoopis haiguseid ennetada. Kuldreegel on see, et kõiki ravimeid ja meditsiinilisi vahendeid tuleb kasutada targalt – täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
Lisaks kaubanduslikule tootenimele on igal ravimil alati toimeaine nimi ja tootja firma nimi ning kui arst kirjutab patsiendile välja retsepti, on see üldiselt toimeainepõhine, mitte konkreetse firma nime järgi.
Ravim koosneb toimeainest ja abiainetest – toimeaine ravib või leevendab haigust, abiained on eelkõige selleks, et anda ravimile kuju ja vorm (näiteks tablett, kapsel, vedelik või sprei) või toetada ravimi toimet.
Mis vahe on käsimüügi- ja retseptiravimil ning missugused ravimid kuuluvad soodusravimite nimekirja, loe edasi siit.
Ravim või vitamiin
Toidulisandid ja ravimid võivad olla välimuselt väga sarnased, neid müüakse ka mõlemaid apteegis, kuid on siiski väga erinevad ja erineva eesmärgiga tooted. Ravimid on mõeldud haiguste ravimiseks. Vitamiinid on aga üks alagrupp suuremast tootekategooriast, mille nimi on toidulisandid. Toidulisandid on veel lisaks mineraalid, taimede osad (värsked ja kuivatatud), rasvhapped, kiudained, taimsed, loomsed ekstraktid jmt.
Mõnikord võivad vitamiinid olla ka ravimid – kui vitamiini sisaldus tootes ületab riigis kehtestatud ööpäevase vajaliku koguse. Sellisel juhul peaks enne vitamiini tarbimist kindlasti nõu pidama arstiga.
Kuigi vitamiinide ja toidulisandite kasulikkust inimese tervisele rõhutatakse igal võimalusel, eriti reklaamides, ei tähenda see veel, et inimesed vaevleksid vitamiinide ja mineraalainete puuduses.
Et vitamiinide ja toidulisandite puhul pole tegemist ravimitega, ei rakendu nendele ka nii rangeid nõudeid – see puudutab nii reklaamiseadust kui ka kontrolli preparaatide tegeliku toime ja tõhususe üle. Loe täpsemalt siit.
Ravimite kõrvaltoimed
Kõik ravimid on välja töötatud haiguste leevendamiseks, kuid igal ravimil on lisaks toimele ka kõrvaltoimed. Seega on kasulik teada, millest kõrvaltoimed tulevad ning millal tasub nende pärast muretseda.
Millest kõrvaltoimed üldse tekivad?
Ravimi kõrvaltoimed ja nende avaldumine sõltub ravimi iseärasustest ja toimemehhanismist. Kõrvaltoime põhjuseks on inimkeha reageerimine ravimis sisalduvatele ainetele — kui ravimi eesmärk on muuta vererõhku, siis on suuresti paratamatu, et kõrvaltoimeks on enesetunde muutus, näiteks pearingluse, iivelduse või peavalu näol. Inimkeha erinevad osad on teineteisega seotud ja tihti on võimatu saavutada üht tulemust ilma teiseta. Loe edasi siit.
Kuidas ravimeid õigesti võtta
Mõnda ravimit tuleb võtta hommikul, teist aga õhtul. Miks tuleb mõnda rohtu tarbida koos söögiga, teise puhul peab viimasest einest aga mitu tundi möödas olema? Need piirangud pole infolehte kirja pandud vaid ruumi täitmiseks — ravimite loojad on parimat hetke manustamiseks põhjalikult testinud. Sealjuures tasub ka teada, et ravimi imendumisel võib olulist rolli mängida see, mida sa ravimiga koos sööd. Loe edasi siit.
Kas ravikuuri võib jätta pooleli ning kas ravimeid peab hoidma külmkapis, loe siit.
Arstidele valmistab ka muret, et inimesed jätavad tihti oma ravimid võtmata või võtavad harvem kui ette nähtud ning teevad sellega kahju oma tervisele. Ravisoostumus ehk patsiendi nõusolek ja tahe arsti määratud ettekirjutusi täita mõjutab inimese tervist ning ravi edukust oluliselt. Eesti inimesed kipuvad ravimitest kõrvale hiilima ning kannatavad parema meelega haiguste sümptomeid, kui et tarvitavad selleks ettenähtud ravimeid. Millised tegurid ravisoostumust mõjutavad ning kuidas võiks olukorda eestlaste seas parandada, loe siit.
Kas kõik haigused on ravitavad?
Ravimatute ja raskete haigustega inimesed elavad lootuses, et ehk homme leiutatakse ravim, mis haigust leevendab või ehk isegi terveks ravib. Kindlasti on üha uute ravimite turuletulek väga realistlik – seda näitavad nii numbrid kui mitmed suured edulood. Alates 2000. aastast on Ameerika Ravimiamet ja Euroopa Ravimiamet heaks kiitnud umbes 900 uut ravimit, mis aitavad patsientidel elada kauem ja tervemalt. Pipeline’is ehk arenduses olevate ravimite maht on viimaste aastate jooksul järjest kasvanud. Praegu on laborites üle maailma teadlastel katsetamisel isegi kuni 9000 ravimikandidaati. Kõikidest neist ei saa ravimeid, aga väga paljudest siiski saab. Loe edasi, missugused on uudsed ravimeetodid siit.