Silma läbivaatuse ajal võib silmaarst märgata muutusi võrkkestas ja kollatähnis enne, kui patsient nägemise halvenemist märkab.
Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD) kahtluse korral tehakse tavaliselt järgmised uuringud.
- Nägemisteravuse mõõtmine.
- Silma tagaseina (võrkkesta) ja kollatähni läbivaatus spetsiaalse mikroskoobiga.
- Optiline koherentne tomograafia (OCT) uuring. Võrkkesta skännitakse mittetermilise laseriga, kus peegeldunud kiired loovad võrkkesta struktuurist läbilõikekujutise. Niiviisi on võimalik tuvastada varajases staadiumis AMD patoloogilisi muutusi – näiteks vedeliku kogunemine.
Joonis 1 näitab terve kollatähni OCT-kujutist. Joonisel 2 on näidatud AMD märg vorm kogunenud vedelikuga.
- Fluorestseiin-angiograafia. Käsivarreveeni süstitakse värvainet ja see kulgeb vereringe kaudu kiiresti silma veresoontesse. Seejärel tehakse silma võrkkestast hulk pilte, mis näitavad värvaine jaotust võrkkesta veresoontes. Niiviisi saab visualiseerida võrkkesta veresoonte muutusi või ebanormaalset läbilaskvust.
Joonis 1. Terve võrkkesta optiline koherentstomograafia (OCT) kogunenud vedelikuta. Kollatähn on nähtav kujutise keskel „lohuna”; võrkkesta struktuur koosneb iseloomulikest tavapärastest kihtidest.
Joonis 2. AMD märja vormi OCT-uuring vedeliku kogunemisega koesse kollatähni all (tumedad alad). Võrkkesta kihid on ebakorrapärased ja eenduvad.
Mida patsiendid tunnevad, kui diagnoositakse AMD?
Nägemishäired põhjustavad ebakindlust ja ärevust. Inimesed, kellel on diagnoositud AMD, on arstiga rääkides sageli nii ärevil ja emotsionaalsed, et ei suuda selgelt mõelda, keskenduda ega küsimusi sõnastada. Patsientide mõtted pärast diagnoosi saamist:
„Kas pean nüüd elu lõpuni ravil käima? Milline on minu prognoos? Pärast AMD diagnoosi olin nii šokis, et ei suutnud esitada küsimusi, mida tahtsin.”
„Ma ei teadnud eriti midagi kollatähnist ja ma ei osanud esitada ka täpsustavaid küsimusi. Üritasin lihtsalt äsja kuuldut seedida.”
„Mulle tuli pähe tuhat küsimust: kas jään pimedaks? Kas kaotan töö?”
“Kust saan psühholoogilist ja rahalist abi?”
„Tahaksin olla haigusega paremini kursis. Mul oli hea meel, et minuga oli keegi kaasas.”
„Oleks hea, kui patsiendid saaksid rääkida teiste patsientidega ja vahetada väärtuslikke kogemusi.“
„Loodan, et teised patsiendid saavad võimalikult palju infot, et nad ei peaks ravi kartma.”
Nõuanded silmaarsti külastamiseks
Kui olete tähele pannud probleeme nägemisega ja saanud silmaarsti vastuvõtule aja, soovitame:
- Võtke tulles kaasa inimene, keda usaldate. Kaks pead on kaks pead: kaaslane saab panna kirja meditsiinilise konsultatsiooni kõige olulisema sisu.
- Kirjutage üles kõik küsimused, mis teil pärast visiiti tekivad ja arutage neid järgmisel vastuvõtul.
Kasutatud kirjandus
Die Altersabhängige Makuladegeneration (AMD) [Vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD)]. Saksamaa oftalmoloogiaseltsi brošüür (väljaandja: 2018). (loetud 06. 11. 2021)
Untersuchungen beim Augenarzt [Läbivaatused silmaarsti juures]. (loetud 07. 11. 2021)
M-EE-00001074